Olete väga oodatud Urve Küttneri näituse "Mere vaik" avamisele Vabaduse galeriis reedel, 17. augustil kell 16.
Näitus on avatud 18. VIII - 5. IX 2018.

"Mere vaik" ei ole ehtekunstnik Urve Küttneri esimene merevaigule pühendatud projekt. Merevaik kui erakordne materjal, milles võib leida miljonite aastate taguseid elujälgi, on teda huvitanud juba nelikümmend aastat. Kunstiinstituudis õppimise ajal kirjutas ta merevaigust kunstiuurimustöö "Baltimaade merevaigust ja selle kasutamisest" (1979 - 1985), et õppida ise tundma seda materjali ja et anda sellele tagasi omaaegne tähendus ja väärtus. Kunstniku suur inspiratsiooniallikas oli siis ja on siiani Lennart Meri 1976. aastal ilmunud "Hõbevalge". Seda eelkõige Meri oskuse tõttu anda luua Eestile positiivne kuvand. Küttneri meelest on selline hoiak Eesti identiteedi nurgakivi ja põhjus, miks talle meeldib olla eestlane.
"Mere vaik" on ülistuslaul merevaigule, aga ka kummardus Lennart Merile. Kindlasti on see ka kingitus Eesti Vabariigile, meile kõigile juubeli puhul. Kui kunstniku eelmise merevaigu näituse "Merevaibutuba" üks eesmärk oli kõrvutada loodusliku materjali diskreetsus järeletehtu kriiskava säraga, siis nüüd on kunstnik keskendunud mitte ainult imelise merevaigu, vaid selle kaudu eelkõige Eesti, ag aka laiemalt Baltimaade väärtustamine. Urve Küttner on ka seekord looja, kompileerija, vastuvõtja ja teadlane, nagu varasemate projektide juures, seekord võib tema rollidele lisada veel ka sügavalt mõistva ja delikaatse mainekujundaja oma.
Külalisena osaleb näitusel kunstnik Reimo Võsa-Tangsoo, kelle installatsioon toob Urve Küttneri ruumiinstallatsiooni merehõngu.
Galeriid toetavad kultuuriministeerium ja kultuurkapital.
Suur tänu Adamson-Ericu muuseumile, A-galeriile, John Berger Eesti OÜle, Ülle Kruusile, Kersti Tiigile, Harry Liivrannale, Tiit Rammulile ning Erle ja Reimo Võsa-Tangsoole.
Veel teavet:
Reet Varblane,
galerist, tel 55655014
Urve Küttner,
Tel 51912863

Natuke merevaigu ajalugu

Inimkond tunneb merevaiku vähemalt 12 tuhat aastat (Meiendorfi asula leiud). Põhja- ja Läänemere kagurannikult on leitud mesoliitikumist pärit merevaigu tükke, mida on juba töödeldud. Alates neoliitikumist oli merevaik hinnaline vahetuskaup.
Üks suuremaid merevaigu kasutamise õitsenguaegu oli keiser Nero ajal. Väikese merevaigust kujukese vastu võis saada terve ja tugeva meesorja. Kuni X sajandini olid kuld ja merevaik võrdselt tähtsad vahetusühikud, merevaigu varguse eest ootas surmanuhtlus. Keskajal kasutati merevaiku peamiselt palvehelmesteks. Teutooni rüütlitel oli merevaigumonopol.
XVI sajandil, seoses kirikureformiga ja luterlaste loobumisega palvehelmestest, läks merevaigu äri rüütlitelt kaupmeeste kätte, merevaiku hakati eksportima idamaadesse, peamiselt islami maadesse. XVII sajandil ostsid Preisi hertsogid merevaigumonopoli kaupmeestelt ära. Moodi läks merevaigulõikekunst ja nn kunstikambrid, kus hoiti ka merevaigust nikerdatud esemeid. Laialdaselt levis ka merevaigumosaiik, millega kaeti nii väikesi kui ka suuri esemeid. XVII ja XVIII sajandi algus oli merevaigukunsti õitseaeg.
XIX sajandil jooksis merevaigu riiklik monopol karile ja läks taas kaupmeeste kätte. Sel ajal koguti merevaiku merest ligi 40 tonni aastas.1878. aasta jõuluaegne torm tõi randa aga kolme aasta saagi. Algas merevaigu ümbertöötamine spetsiaalsetes vabrikutes. Soikus aga unikaalne käsitöö, tekkis tarbijalik suhtumine.
Pärast II maailmasõja taastati sõjavangide tööjõuga 1947. aastaks Köningsbergi merevaigukaevandused ja 1948. aastal toodeti juba 127 tonni merevaiku. 1989. aastal varavaigu tootmise tippajal toodeti 820 tonni aastas. 1993. aastal erastasid Leedu ettevõtjad kaevanduse, kuid paari aasta pärast tühistas selle omaduse Venemaa valitsus. Praegu on kaevandusvõimsus 450 tonni aastas ja see moodustab 90% kogu maailma merevaigu kaevandamisest.
Filmikunst on ka suurepärane reklaam. Steven Spielbergi filmis "Jurassic Park" on merevaik kultuskivim. See on põhjustanud praeguses maailmas merevaigu uue vaimustuse ja koos sellega ka võltsingute külluse. Veel paari aasta eest oli Hiinas merevaik kullahinnas nagu merevaigu õitseajale sobilik. Ka turistide huvi Baltimaadesse, merevaigumaad avastama ja merevaiku ostma, on kasvanud.
2008. aasta kirjutas kirjandusteadlane Jaan Undusk: ?Tahaksin meenutada, et Lennart Meri ?Hõbevalge? on näide sellest, kuidas tuleb Eestisse suhtuda ja kuidas teda maailmale pakkuda kui paika, kus võib toimuda kõige tähtsamaid asju. Minu jaoks on selline suhtumine kahtlemata üks Eesti identiteedi nurgakivi ja põhjus, miks mulle meeldib eestlane olla, nagu ütles Meri?. Seda positiivset vaimsust sooviksin ka tuleviku Eestile.

Merevaigust on olnud inspireeritud mitmeid näitusi: 1986. aastal rahvusvaheline mervaigunäitus Rumeenias, 1999. aastal ?Merevaigukunst XX sajandi lõpus? Ribniz-Damgartenis Saksamaal, 2000. aastal Tallinna rakenduskunsti triennaal, 2001. aastal ?Merevaigutuba? Tallinna raekoja keldrisaalis, merevaigunäitus Eesti Loodusmuuseumis ja riigikogu kunstisaalis, 2004. aastal Kuressaare Raegaleriis, 2009. aastal ?2+2=5? Adamson ?Ericu muuseumis ja 20015. aastal Trofejas galeriis Berliinis.