Matti Pärk
Kutse

Matti Pärgi esimene isikunäitus oli 1987. aastal, kuid ta osales Eesti kunstielus märksa varem. Juba kunstiakadeemias (siis Eesti Riiklik Kunstiinstituut) raamatuillustratsiooni eriala omandamise ajal asus Pärk tööle entsüklopeedia (siis ENE) toimetusse illustratsioonide ja kartograafia osakonda, kus töötas pikalt juhatajana. Ta on kujundanud mitmeid suuri teatmekirjanduse väljaandeid (ENE, astronoomialeksikon, mereleksikon, ENEKE, A ja O, põllumajandusentsüklopeedia), aga ka ilukirjandust (Friedebert Tuglase ?Helloi maa?, Mats Traadi ?Aja laulud?, Jüri Talveti ?Äratused?, Aita Kivi ?Tunde küsimus?, Aarne Puu ?Ring on nii pikk?, Charles Baudelaire?i luule).
1984. aastast õpetab Matti Pärk kunstiakadeemias joonistamist. Ei ole vist ühtegi vabade kunstide üliõpilast, kes ei oleks tema käe all saanud joonistamisoskusele lihvi ja väljendusviisile toetust.
Vabaduse galerii näitusel on väljas peamiselt viimaste aastate söejoonistused, sekka ka pastelli-, markeri- ja seepiatehnikas töid. Matti Pärgi joonistuste keskmes on alati olnud inimene ja teemad seotud päevasündmustega. Kuid ta ei ole dokumentalist, ajakajalisus jõuab vaatajani kunstilise üldistuse ja kunstniku subjektiivse esituse kaudu.
Matti Pärgi joonistusi võib vaadata illustratsioonidena, kuid need pole mõeldud visualiseerima olemasolevat (kirjandus)teost, vaid ta illustreerib oma lugu ? oma hoiakuid, arusaamu, mõtisklusi. Tema joonistustes, illustratsioonides on subjektiivsuse ja päevakajalisuse kõrval sügavalt sees eksistentsiaalne mõtisklus, ajas edasi-tagasi liikumine, oma elu ja praeguste kriiside (nagu pagulaskriis ja migratsiooniteema) kõrvutamine ning mis kõige tähtsam - empaatiline suhtumine oma tegelastesse.
Matti Pärgi joonistused on ka vormiliselt mängulised: üks figuur kasvab üle teiseks, taustas kujutatu tungib esiplaanile, keskne taandub marginaalse ees. Neid võib vaadata omamoodi piltmõistatustena, kus kõik on kõigega seotud. Tähendus tuleb vaatajal ise üles leida.
Matti Pärk on pealkirjastanud oma näituse ?Kutsena?. See on laenatud näituse kõige varasemalt teoselt, 1987. aasta söejoonistuselt ?Kutse?. Seda võib mõista otseses mõttes kutsena, aga ka kutsumuse või (elu)kutsena. Ehk Vabaduse galerii väljapanekuga kutsub kunstnik looma silda millegagi, mis oli talle tähtis enam kui kolmkümmend aastat tagasi, aga mõtisklema ka kutsumuse üle.

Reet Varblane