Olete oodatud Ivar Kaasiku näituse “Picture. Pilt.” avamisele Vabaduse galeriis neljapäeval, 25. juulil 2013 kell 17.00.
Ivar Kaasik on Eesti Kunstnike Liidu/ Metallikunstnike Liidu/ BBK Berlin liige ja esinenud alates 1988. aastast näitustel Tallinnas, Tartus, Kuresssaares, Amsterdamis, Berliinis, Bielefeldis, Coburgis, Dublinis, Göttingenis, Güterslohs, Halles, Kaplinnas, Kölnis, Londonis, Madriidis, Milaanos, Montrealis, Morezis, Moskvas, Münchenis, New Delhis, New Yorgis, Pariisis, Rio de Janeiros, Seattles, Seoulis, Taipehs, Tammisaaris, Thallichtenbergis, Tokios, Wuppertalis, Zürichis jm.
Ivar Kaasik (1965), töölise-kolhoositari lapselaps, on eraklik kunstnik, keda on peetud ka maalijaks ning ehtekunstnikuks. Kaasikut tuntakse peamiselt häguste olustike ja figuratiivsete maalide järgi. 2004 avaldas ta raamatu “Ivar Kaasik. Camera Obscura.” ja 2011 aastal “Ettevaatust, kunst! Mida teha. Kuidas ja kui palju.”
Kunstniku varasemaid töid on seostatud sürrealismiga ja saksa ekspressionismiga. Kaasiku lemmikaineseks on inimene. Sageli maalib ta oma eluolust. Ta maalide sisu on tihti autobiograafiline ning seostub lootuse, mälestuste kopeerimise ja tunnetel mängimisega. Tema maalimise protsess on pikaajaline, ka siis, kui töötab galeriidele tasuta. Näiteks 2008. aastal valminud maalile akti ja hobusega kulus 26 kuud. Ükskõik kui lähedased, subjektiivsed, keerulised või intensiivsed on suhted galeristidega, ta tööde pealkirjad on tavaliselt arusaamatult ladinakeelsed ja anonüümsed.
Kingissepas sündinud Kaasik põgenes 1992. aastal Berliini, kus ta on veetnud suurema osa oma ülejäänud elust. Ta õppis erinevates kunstikoolides Eestis ja Saksamaal sh. Halle Kunstiülikoolis. Videokunsti buumi ajal on ta Berliinis rühmituse “Tucholsky47” üks loojatest. Sinna koondus sõpruskond kunstnikke, nagu Emil Estee, Peter Panta, Igor Wrubel, Ivo Schenkenberg, Kaspar Haus jt.
Pressi ja fotograafide surve Eestis vähetuntud Kaasikule on üsna tagasihoidlik ning tavapäraselt lükkab ta ise tagasi nende katsed tungida tema ellu. Kaasiku isiklik elu on tema suguvõsale
iseloomulikult värvitu ning järglastevaene.
“Picture. Pilt.” Näha saab abstraktsetest töödest, korduva ülemaalimise protsessis valminud ja hetke juhusest kantud ülevaatlikku näitust kunstniku inspiratsioonist, püüdlustest ja meetodist.
“Ühel päeval avastasin hetke väärtuse. Algul köitis mind ainult minevik, aga tulevik röövib käesolevalt hetkelt veel rohkem kui olevik minevikult. Tänapäeval pole sellel enam väärtust ja keegi ei muretse selle pärast. On olukordi, kus ma ei taha meenutada. See vaid takistab tuleviku saabumist ja sunnib klammerduma mineviku külge. Ainult eilse päeva täielik unustamine annab hetkele tema uudsuse. Ma ei usu möödunusse ja minule on see, kui midagi enam ei ole, võrdne sellega, nagu poleks seda olnudki. Picture. Pilt.”
2013. aastal Berliinis produtseeritud kahekümnest teosest koosnevat väljapanekut toetab Eesti Kultuurkapitall ja Eesti Kunstnike Liit.
