Olete väga oodatud Ehalill Halliste näitusele “Läte” Vabaduse galeriisse. Näitus on avatud 19. septembrist kuni 15. oktoobrini.
Ehalill Halliste on üks püsivamaid gobelääni- ja põimevaibatehnikale pühendunud Eesti tekstiilikunstnikke. Tema loomingu võib kujundikeele järgi kolmeks jaotada – geomeetrilisus, impressionism-sümbolism ja eesti rahvakunstist inspireeritud looming -, kuid tehnilises võttestikus on ta jäänud gobeläänile truuks. Veel on Ehalill Hallistele oluline paiksus, side oma kodukoha – Kohilaga. See ei ole aegade jooksul tekkinud huvi, vaid see on orgaaniline elutunnetus. Ilmselt just sellest kodu, kodukohaga orgaanilisest seotusest ongi kasvanud kunstniku süvendatud huvi rahvakunsti ornamentika, seal korduvate sümbolite, nende tähenduse vastu. Rahvakunsti sümboleist on kunstnikku paelunud eelkõige naist iseloomustavad kujundid, nende arengu seos kultuuriliste väärtuste, eluhoiakute muutumisega.
Esimesed rahvakunsti ornamentikast inspireeritud vaibad kudus Ehalill Halliste 2004. aastal. Praegust Vabaduse galerii väljapanekut – kõik vaibad on loodud 2013. aastal – võib vaadata kui kokkuvõtet, ligi kümme aastat kestnud loominguperioodi kontsentratsiooni, omamoodi hüvastijättu etnograafilise lillkirja ornamentikaga. Võrreldes viie aasta taguse samaainelise näitusega samas galeriis, on küll vaibaformaat väiksemaks muutunud, kuid kujundid säilitanud endise võimsa intensiivsuse.
Praeguse väljapaneku esimese – must-valges koloriidis triptühhoni on kunstnik nimetanud neutraalselt “lätteks”, viimase, millelt on lillkiri täielikult kadunud ning asendunud lakoonilise punase-roosa triibustikuga, on ta kokku võtvalt nimetanud “Lätteasemeks”, millekski, kust senine allikas on kuivanud ja uus pole veel “ellu ärganud”. Nende vahele jäävad hõõguvalt punased “Lätted” ja spetsiifilisemad “Loveläte” ja “Lätteloited” – osutused küll negatiivse märgiga, kuid kaasa haaravalt võimsatele loodusnähtustele, nendest sündinud naisega seotud mütoloogiale.
“Lätte” näitust tuleks vaadata kahel tasandil: Ehalill Halliste, lillornamentika ja naissümbolite suhe 2013. aastal ning kunstniku eneseanalüüs, loomingulise mõtteprotsessi, ka kahtluse, tüdimuse, väsimuse aus toomine vaataja ette.
Ehalill Halliste on ise öelnud selle väljapaneku kohta:
“Soov otsida ja leida tootemi staatuses naissümboleid eesti etnograafilistest lillkirjadest on mind saatnud viimastel aastatel. Põimida vaipadesse ornament kui stigma, mis valgustaks välja Eesti naise ilu ja uhkuse. Ornament kui kilp, mis turvab suhestujat ja tõrjub soovimatut. Ornament, mis väljendab iseolemist, kestmist ja varust igas mõttes. Ornament kui NAINE.”
Ning ta on sidunud selle ka XX sajandi alguse avangardistliku luuletaja, kubismi ja futurismi apologeedi Guillaume Apollinaire´iga: “Tahame anda endale suuri ja kummalisi valdusi, kus lillede müsteerium pakun end sellele, kes tahab teda noppida. Tuhat kaalutut nägemust, millele tuleb anda reaalsus.”
Teksti koostanud Reet Varblane
Veel teavet: tel. 55655014
