Maasike Maasik. Päevaraamat – ööraamat

20.02-6.03.2015

Olete väga oodatud Maasike Maasiku näitusele “Päevaraamat – ööraamat” Vabaduse galeriis.
Näitus on avatud 20.02.-06.30.2015.

Maasike Maasik (1945) on Eesti tekstiilikunstis, iseäranis klassikalises gobeläänitehnikas suur tegija, sest ülimalt noorusliku ja erksa kunstniku kohta kohe ei saa öelda grand old lady. Just nagu siis, kui ta kuus aastat tagasi, 2009. aastal pälvis aasta tekstiilikunstniku autasu, ei võrdsustanud keegi seda elutöö auhinnaga. Maasike Maasik oli siis ja on ka praegu väga heas vormis ning võimeline klassikalist tekstiilitehnikat esitama uudsena ja põnevana. Ta on ikka toonud oma vaipadesse uusi teemasid ja materjale, mänginud lõimetiheduse ja koeläikega, hoidnud kindla kunstnikukäega koos põnevaid struktuure ja koloriite.

Maasike Maasik on peaaegu kogu oma elu kunstnikutöö kõrval ka õpetanud. Ta lõpetas kunstiakadeemia (tollase ERKI) 1968. aastal, töötas kolm aastat Kreenholmi manufaktuuri kunstnikuna ning 1971. aastast peale on olnud seotud taas kunstiakadeemiaga, siis juba õpetajana. Ta ise on öelnud, et “igaüks ei ole igaühe õpetaja” ja et “on suur vedamine, kui satub õpetaja, keda imetleda ja mõista”. Maasikul vedas, sest tema õpetaja (ja hiljem aspirantuuris ka juhendaja) oli võimsa natuuriga Mari Adamson, kes oskas tudengites näha ja esile tuua just seda, milles nad kõige tugevamad olid.
Maasike Maasik on veendunud, et rohkem kui ükski õpetaja või kolleeg mõjutab aeg, selle vaimsus. Ta on kuldsete 1960ndate laps, kuid ta ei ole sinna kinni jäänud. Ta annab endale aru, et XXI sajandi algul ei saa minna täpselt sama rada nagu siis, kuid ka XXI sajandi algul (vahest enamgi veel) tuleb õppida möödunust: keskajast, renessansist, hinnata ka kaitsta üldinimlikke väärtusi, aga mõelda, mida see või teine teema tähendab just praegu.
Maasike Maasik on poeetiline maailmaparandaja, kes usub, et positiivste elamuste ja ilu abil saab maailma elamisväärsemaks muuta.

Vabaduse galerii “Päevaraamatu – ööraamatu” näitusel on vaadata peamiselt paari viimase aasta vaibad, sekka mõni varasem muuseumikogusse jõudnud. Näituse lõpetab (aga ka alustab) just selleks väljapanekuks valminud “Päevaraamatuna – ööraamatuna” pealkirjastatud must-valgele kontrastile ehitatud poeetiliselt nägemuslik vaip. Maasike Maasik on sellegi vaiba puhul käitunud nagu klassikaline maalikunstnik: must ei ole ainult must ja valge ei ole valge, ülipeened hallid, rohekad, sinised nüansid osutavad tegelikkuse ja selle tõlgendamise mitmekihilisusele.
“Päevaraamatu – ööraamatu” näitust võib vaadata kunstniku päevikuna, kuhu ta on kogunud märke, sõnapaare, lõhnu, mustreid, helisid ning need visualiseerinud poeetilisteks meenutusteks. Kuid pelgalt intuitsioonist ja emotsioonist ei ole, vähemalt selle väljapaneku puhul õige rääkida. Maasike Maasik on vürtsitanud isiklikke nägemuspilte kultuurilise teadmisega: piiblilugude, nende vormumisega erienvatel aegadel kunstiteosteks, rahvalegendidega.

Pressiteate on koostanud
Reet Varblane

Maasike Maasik

Sündinud 26. jaanuaril 1945. aastal Tallinnas.
Tekstiilikunstnik ja disainer, kunstipedagoog
Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti tekstiilikunstnike Liidu liige, Eesti Tekstiilikunstnike Liidu liige

Haridus:
1963 – 1968 Eesti Riiklik Kunstiinstituut (Eesti Kunstiakadeemia) tekstiilikunsti eriala;
1973 – 1977 Moskva Kõrgema Tööstuskunstikooli mittestatsionaarne aspirantuur, tekstiilikunsti eriala.

Töö:
1968 -1971 trükitekstiili kunstnik Kreenholmi Manufaktuuris;
1971 – 1997 Eesti Kunstiakadeemia tekstiiliosakonna õppejõud, sh. 1986 – 1994 Eesti Kunstiakadeemia tekstiiliosakonna juhataja;
1999 – 2000 eraülikooli Akadeemia Nord professor;
Alates 2000 vabakutseline kunstnik ja EKA külalisõppejõud.

Loominguline ja näitusetegevus:
Osalenud näitustel põhiliselt gobeläänpõimes vaipadega alates 1971. aastast:
umbes sajal näitusel Eestis, Venemaal, Lätis, Gruusias, Saksamaal, Soomes, Itaalias.
Kümme isikunäitust Tallinnas aastatel 1979, 1986, 1993, 1996, 2001, 2003, 2006, 2007, 2009, 2010.

Tunnustused:
Auhinnalised kohad tööstuslike trükikangaste konkursil 1969 – 1970;
diplom Balti noorte tarbekunstitriennaalil 1981;
Eesti NSV teeneline kunstitegelane 1987;
aasta tekstiilikunstniku konkursi auhinnaline koht 1997, 1999, 2000;
Lühikese jala galerii preemia aasta parima tekstiiliteose eest 2003;
EKA aumedal ja aasta tekstiilikunstnik 2009.

Tööd kogudes: Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseum, erakogud Eestis, Soomes, Rootsis, Belgias, Itaalias, USA-s. Töid on omandanud Eesti Vabariigi saatkonnad Brüsselis, Tshehhis, Eesti Vabariigi riigiasutused, õppeasutused, kirikud, Vabariigi Presidendi Kantselei riiklikuks kingituseks Islandi, Israeli ja Tshehhi Vabariigi presidentidele ja ÜRO Põllumajandus – ja Toitlustusorganisatsioonile FAO.