Vabaduse galeriil on hea meel teatada, et selle aasta esimese väljapanekuna on vaadata Liina Kalviku maalinäitust “Jälle Vabaduses”. Väljapanek on avatud kuni 26.01.2016.
Liina Kalvik alustas kunstiõpinguid Tallinna Kopli kunstikoolis ja jätkas kunstiakadeemias maalikunsti alal (lõpetas 1996). Ta on sündinud maalikunstnik. Kui kasutada maalikunsti traditsioonilist võtit, siis tuleb Liina Kalvikust rääkida kui koloristist, kelle väljendusvahend on värv, selle nüanseeritud, üksteisest läbi põimuvad pinnad. Esmasel pilgul võib teda paigutada isegi XX alguse moodsa maalikunsti, eelkõige prantsuse fovismi alla ning siduda selle esteetika järgijatega, kasvõi Tartu hilispallaslaste, eelkõige Silvia Jõgeveri isiklike lugude või ka Peeter Mudistiga. Aga see on vaid väga pealispindne lähenemine, sest Liina Kalviku maalid on ebamugavust tekitavalt otsekohesed, isegi liiga ennastavavalt ausad. Ta hoolib maalikunstitraditsioonist, tema maalid on muutunud vaoshoitumaks, küpsemaks.
Vabaduse galerii näituse kõige varajasem töö on 2012. aastat ning kannab pealkirja “Eesti kunstnikud, Toomik lipuga kõige ees”. Iga teise kunstniku puhul võiks seda vaadata meie kunstielu väiksuse, konnatiigi metafoorina: ringiratast ujuvad kalad, ühel punane lipuke pea kohal, nagu metafoori puhul ikka, pole päris täpselt aru saada, kas piduliku ringi järel lahkutakse uhkelt Toomiku eestvedamisel areenilt või jäädaksegi tiirutama. Liina Kalviku maale ei ole mõtet piirata ühe kriitilise mõtte või lähenemisega, neid tuleks pigem vaadata tema enda ja selle kaudu ka laiemalt seisundite edasiandmisena. Nii mitme maali tagaküljele on ta jäädvustanud enda hingeseisundi, seda mitte maalikujundi, vaid sõnana.
Näituse võtmetööna võiks vaadata “Lasnamäe naeratust” (2015): meelaste roosade huulte vahelt kõrguvad ja ka sügavusse langevad torn- ja veidi madalamad kortermajad, magalarajooni sümbolid võiksid igal teisel juhul olla kasvõi päevapoliitika visuaalne kriitika, aga mitte Liina Kalviku puhul. Tema elab ja töötab Lasnamäel ning Lasnamäel kui nö võõraste pärusmaal või ebainimlikul masinkooslusel ei ole erilist tähendust. Pigem saab siin rääkida sügavamast olemuslikust ängist.
Kuigi enamik töid on seekord pealkirjata, on kunstnik pealkirjastanud näituse ambivalentselt ja seetõttu sümboolselt: “Jälle Vabaduses” osutab tema teisele isikunäitusele selles galeriis, aga ka vabadusse jõudmisele. Viimast võiks mõista kunstniku loomingulise küpsuses, isegi rahunemises või täpsemalt öelduna teatud tasakaalu leidmises sisemise rahutuse, ängi ning selle esitamise, maalilise vormistamise vahel.
Väljapanekus valitsev roheline koloriit katab õhkõrna loorina linnu järele sirutuvat figuuri; köiel kõndijat, kusjuures köis on seotud ümber hiidfiguuride kaela; liblikat, kelle tiivad on kui kummalised lendavad majad jne.
Koloriidi ja pealkirja (narratiivi tekitamise ajendi) kõrval on Liina Kalvikul järjest olulisemaks saanud ruumiküsimus. Tema maalid on pinnalised, kuid värvist läbikumavad detailid tekitavad pinnalisusesse nö kolmemõõtmelisuse illusiooni auke. Nii toimubki pildil asetleidev tegevus kuskil ruumituse ja ruumilisuse piiril, vahetsoonis. Jumalast antud maalijaandega Liina Kalvik on seletamatult tabanud ära mitte ainult olemusliku seisundi, vaid ka vahetsooni.
Reet Varblane
LIINA KALVIK
Sündinud 14. mail 1973
ÕPINGUD:
1991 lõpetas Kopli kunstikooli
1991 – 1996 õppis Eesti Kunstiakadeemias maali osakonnas
ISIKUNÄITUSED:
2010 “Maalid”, Vabaduse galerii, Tallinn
2007 “Värvilised tunded”, Draakoni galerii, Tallinn
2004 Tallinna Kunstihoone galerii
1999 Raatuse galerii, Tallinn
1996 Vaal galerii, Tallinn
GRUPINÄITUSED:
2014 “Sund”, Tallinna Kunstihoone
2003 “Chart”, Hobusepea galerii, Tallinn
2003 Eesti maalikunstnike liidu aastanäitus “Paradiis”, galerii 008, Tallinn
2002 “Maal 2002”, Tallinna Kunstihoone
1993 Noorte kunstnike näitus “Müra”