Olete väga oodatud Marilyn Piirsalu, Lilli-Krõõt Repnau ja Helen Tago näituse “Vabaduse väljak” avamisele Vabaduse galeriis neljapäeval, 21. aprillil kell 18.00. Näitus on avatud 22.04.-10.05.2016.
Vabaduse väljak on läbi aegade, vähemalt 1934. aastast peale, kui sai valmis multifunktsionaalne Tallinna Kunstihoone – tolle aja esinduslikuim näitusepaik, ateljeedekompleks, kultuuriinimeste klubi -, olnud Eesti kunstnike üheks armastatumaks kujutamismotiiviks.
Vabaduse väljak on olnud linnalikkuse ehk siis flanöörliku elulaadi sümbol, mida hilisimpressionistlikus laadis on kujutanud Adamson-Eric, Karin Luts ja mitmeid teised 1930ndate kunstnikud. Vabaduse väljak on olnud pöördeliste sündmuste tunnistaja, mida on dokumenteeritud ja ideoloogiale vastavalt tsenseerituna 1940. aasta sündmuste puhul fotos või ka maalis, kui tuua näiteks Andrus Johani või Kaarel Liimandi teosed. Vabaduse väljaku kohvikute kujutistes on tabatud ajastu ärevust, nagu näiteks Leili Muuga teostes. Vabaduse väljak on mitmel puhul olnud teemaliste ehk siis kuraatoriprojektide teemaks 1990ndatel ja ka 2000ndatel nagu “Valiku vabadus” 1998. aastal või “Vabaduse väljak” 2008. aastal.
Marilyn Piirlsalu, Lilli-Krõõt Repnaud ja Helen Tagot ei ühenda mitte ainult ühised õpinguaastad Eesti kunstiakadeemias 2000ndate algul, vaid eelkõige ühise tööpinna, ateljee jagamine. Kuna nad kõik on õppinud graafikat, siis on üsna loomulik, et kasutavad ka selles projektis must-valget tehnikat. Noorte kunstnike “Vabaduse väljaku” projekti iseloomustabki mahakeeratud värvide, värvilisuse kaotamine, sordiini all olek.
Marilyn Piirsalu multiplitseeritud kõrghoone akende rodu on esitatud klassikalises kuivnõelatehnikas, käepuudutusega on ta lisanud tumedad maalilised pinnad, mis mitte ainult ei riku geomeetrilise korrapära või suurlinliku rütmi, süsteemi ja korra, vaid osutavad kas siis ajalisele mõõtmele ehk kõigele ohtlikule, mis kauni nimega väljakul on juhtunud või emotsionaalsele, isiklikule tasandile. Piirsalu video “Uneskõndijad” on valminud mõned aastad tagasi (2012) ning selle ulmeline atmosfäär toetab nii kunstniku kuivnõelas seeriat kui ka kogu väljapaneku kontseptsiooni.
Lilli-Krõõt Repnau ja Helen Tago on kasutanud fotopolümeri tehnikat. Selles saadud mahedad, kohati improvisatsioonilised pinnad seostuvad Piirsalu töödega. Repnau ja Tagogi on võtnud endale neutraalse kõrvaltvaataja positsiooni, kuid tagasihoidlike mõõtmetega teoste fokusseeritus kontekstist välja rebitud kujundile toob esile ka autorite kriitilisema hoiaku.
Kokku on “Vabaduse väljak” inimlik ja soe väljapanek. Seda soojust rõhutab Lilli-Krõõt Repnau puidust installatsiooni, treppide illusiooniga, mis katavad kinni galerii marmorist aknalaua.
Vabaduse väljak on saanud tegelikkuseski linnaväljaku väljanägemise, kuid kas just mõnusas, inimlikus vormis, on juba teine küsimus.
Reet Varblane
