Juss Piho. Vabaduse nurk
Kuigi Juss Piho (1963) tuli Eesti kunsti karikaturistina 1970ndate lõpul, ta on illustreerinud mitmeid raamatuid ja pälvinud nende eest rahvusvahelisi auhindu, on ta kunsti ennast kinnistanud just maalikunstnikuna. Viimastel aastatel on tal olnud järjest mitmeid isikunäitusi nagu näiteks Rae Kunsti Platsis (“Departures “, 207), Viinistu kunstimuuseumis (“Figuurid”, 2017), Pärnu uues kunsti muuseumis ja Endla Teatrigaleriis (“Raport”, 2017), Hausi galeriis (“Formaat”, 2018), Nooruse galeriis Tartus (“Kaasaegsed figuurid”, 2018). Vabaduse galerii isikunäitus ei jää ka tänavu tal ainukeseks, Pärnu Linnagaleriis on plaanis “Uued figuurid”.
Juss Piho maale võib nimetada metafüüsilisteks, kui mõelda eelkõige maalis kujutatud teatraalse, mõne kultuuriliselt laetud (sammas) või korduva (nurk) detailiga ruumi peale, aga ka sürrealistlikeks, kui mõelda eelkõige kummastavate esemete peale. Kuid, kui kasutada kirjanik Toomas Raudami tähelepanekut, siis on need kummastavad detailid niisama kodused kui tolmulapp või laelühter või punase varrega pürst pliidi ees. Sest kohe on aru saada, mis on mis. Kunstniku maalil omandavad need pahatihti aga mitte just kõige argisema tähenduse.
Enamik Piho maale on figuratiivsed, olgu siis tegelaseks inimene või loom. Tema maalidest võib rääkida kui lavastatud lugudest, kus tegelased on omavahel seotud, kuid kust ei selgu, millised on nende suhted. Suure loo sees on tavaliselt mitmeid väikesi, näiliselt juhuslikke lookesi, misanstseene. Või kui kasutada Roland Barthes’i küll fotograafia kohta käivat sõnavara, siis ka Juss Piho maalide võlu ja sageli intriig ei peitu mitte studium?is ehk kompositsioonis, vaid punctum’is ehk siis esmapilgul tähele panemata detailis, ?estis, näoilmes, pilgus. Seda iseäranis siis, kui ilme või pilk on kujuteldav, sest figuuril puuduvad nägu või silmad või suu või ta on vaataja poole seljaga.
Juss Piho ei kasuta maalimisel pintslit, tema tööriistadeks on igasuguses mõõdus pahtlilabidad, kaabitsad. Ta ei alusta maalimist valgest pinnast, vaid kasutab tumedat krunti, et saada salapäraselt säravat värvi.
“Vabaduse nurga” maalid olid möödunud aastal väljas ka kunstniku isikunäitusel Tartu Nooruse galeriis, kuid nagu teatrietendus, nii toimivad maalid, iseäranis teatraalsed, lavastuslikud maalid igas uues koosluses ja eksponeerimisruumis täiesti isemoodi. Näiteks Vabaduse galerii väljapaneku võtmeteos “Nurgal” toimib koos “Godot’ga” tervikuna, mõttelise ühisruumi tõttu võtavad ahvatlevasse valgusvoogu astuvad tegelased üle Becketti ootajate rolli, kuid eksistentsiaalse ängi asemel on neis pigem vabaduse lootust. Kuigi nagu ka teiste Juss Piho maalide puhul, on seegi tunne ambivalentne.
Reet Varblane
Galeriid toetavad Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.
