August Künnapu näitus „Roheline peegel” on avatud Vabaduse galeriis 26. juunist kuni 15. juulini.
Maalikunstnik August Künnapu on sõnastanud oma esteetilise programmi 2007. aastal välja antud kataloogis, kus kunstnik on loetlenud teda köitnud teemade ringi (arstindus, filmindus, kirjandus, muusika, sport), toonud esile must-valge foto inspiratsiooniallikana ning peatunud positiivsest energiast sündinud puhta maali ideel. Enamgi veel, ta oli (ja on siiani) veendunud, et kunstil, iseäranis maalikunstil on maailma parandav ja tervendav võime.
Vabaduse galerii „Roheline peegel” on Tartu muuseumi näituse “Elujõgi” väike valik, assortii, nagu kunstnik on seda ise nimetanud. Väljapanek on saanud oma pealkirja äsjavalminud suureformaadilisest tööst „Tütarlaps rohelise peegliga”, mida võiks pealkirjast, kuid ka motiivist lähtudes vaadata renessansist alguse saanud aktimaali, naisele omistatud edevuse ja ennast kontrollivuse võtmes. Kuid August Künnapu rohelise peegliga napis rõivastuses naises puudub vähimgi püüd vastassugupoolele meeldida. Kunstnik on kinnistanud vaataja pilgu portreteeritu häirivalt iseteadlikule, veidi sissepoole pööratud ilmega näole. Naise sisemine tugevus, sõltumatus panevad teda tõlgendama reaalsest ajast ja kohast väljapoolsena, mütoloogilise olendina, (pool)jumalannana. Peegelpildita tilluke roheline peegel annab aga vaataja vabaks, jätab talle oma tõlgendusvõimaluse.
Peegelpildituse ehk ahistava kontrollimehhanismi puudumise võtmes tulekski vaadata näituse teisi, varem „Elujões” väljas olnud töid: kollase aeruga sünkjassinises meres sõudvat meest; poomil harjutusi tegevat tütarlast; ennast asjalikult sirutavat paljaste rindadega, kuid vähemalt euroopalikus kultuuripildis mõistetud erootilisusest vaba noort naist; punases täplises kleidis ennast muusikasse unustanud tütarlast; vanainimese näoga väikelast arsti juures; isikustatud varjupaiga kasse.
August Künnapu (1978) on õppinud Eesti Humanitaarinstituudis (1996-1997), Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ( 1997-2002) ja Londonis Slade’i kunstikoolis kunsti (2000). 2006. aastast on ta Eesti Kunstnike Liidu ja 2009. aastast maalikunstnike liidu liige. 2007. aastal pälvis ta Konrad Mäe maalipreemia. 2008. aastast on maaliõppejõud EKAs. Näitustel esineb 1996. aastast peale, isikunäitusi on olnud väljaspool Eestit veel Manilas, Berliinis, Riias. Andnud välja kultuuriajakirja Epifanio.
