Malle Leis. Tundmatu vana ja tuntud uus

10-29.03.2008

10. märtsil kell 17 avatakse Vabaduse galeriis Malle Leisi isiknäitus “Tuntud uus ja tundmatu vana”.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

2007-2008 valminud õlimaalidel ning akvarellidel ilmuvad kunstniku loomingule tunnuslikud botaanilised motiivid kollastes pildiruumides. Väikeste õlimaalide seeria “Hommage à P. Mondriaan” (nii signeeris oma lillemaale Piet Mondrian), triptühhon “Äraeksinud strontsiumkollases” või akvarelliseeria “2007. aasta kollane suvi” meenutavad Malle Leisi loomingu esimest kümnendit, 1970. aastaid mil autor kujunes suletud ühiskonna kunstiavangardi üheks juhtfiguuriks.

“Tundmatu vana” on fotoseeria, mis pärineb 1974. aasta kevadest sügiseni pildistatud slaididelt. Vaid pisut digitaalselt korrigeeritud fotodel on jäädvustatud ajastuomased värvilised seadeldised murul ja noor Malle Leis abikaasaga biograafiliselt ja loomingulooliselt olulistes paikades Võrumaal Navi külas ning Pärnus Vana-Sauga tänaval.
Näitust saadab abikaasa Villu Jõgeva meenutuslik tekst, kirjutab Juta Kivimäe oma pressiteates, kes on Vabaduse galerii galerist.

Täna võib Malle Leisi nimetada kodumaise avangardi klassikuks. Kumu kunstimuuseumis on eksponeeritud diptühhon 1970. algusest: tütarlast punaste hobustega on ümbritsemas vikerkaarekujund, rahvusvaheliselt mõistetav vabaduse sümbol. Ka see diptühhon oleks võinud kujuneda praegu Tallinna Kunstihoones avatud aastanäituse üheks tunnusteoseks.

Aastakümnete jooksul on Malle Leis maalinud portreid eesti kultuuriinimestest, ka neil portreedel leidub botaanilisi fragmente. Koos abikaasa Villu Jõgevaga on arendatud välja neile ainuomane paljude värvidega siiditrükitehnika. Malle Leisi teoseid leidub peale kodumaiste kunstimuuseumide Euroopa ja USA nimekate muuseumide kogudes. Talle on kuulunud läbi aastakümnete kunstipubliku siiras armastus.

Sel näitusel hõljuvad tema maalidel kummastava täpsusega maalitud liiliad värvilises tühjuses ent taimemotiivide asemel võiksid autori sõnul olla ka minimalistlikud abstraktsed kujundid. Selle näituse kaudne ajend võis olla üks kohtumine 1991. aastal Pariisis Georges Pompidou keskuses. Kohtumine D. Shapiro albumiga Piet Mondriani lillemaalidest.