Hille Palm. Tardunud hetked. Skulptuurid
Vabaduse galeriis 24.04. – 14.05. 2008
Aastatagustel pronksiööde-järgsetel kevadhommikutel jalutas Tallinna tänavail väike habras naine ja korjas kottidesse klaasikilde. Linnatranspordi purustatud ootepaviljonidest olid saanud üleöö säravad klaasikildudest kuhilad. Bussipeatustes ootajad, niisama vaikseks jäänud, nagu kogu Tallinn neil hommikutel, aitasid kunstnikul koguda suurel hulgal purustatud kvaliteetklaasi. Tänaseks on neist klaasitükkidest saanud mosaiiksed naisfiguurid. Läbipaistev epoksüüdvaik ja skulptoritöö on jäädvustanud need kurvad hommikud tähenduslike kunstiteostena. Eesti modernistlikus skulptuurikoolis on leidunud alati üks liin, kus käsitletakse laste teemat. Laste portreid, figuure ja laste tegemisi on kujutanud nii Jaan Koort kui Ferdi Sannamees, Enn Roos ja Lydia Laas ning mitmed teised kujurid. Hille Palmi üks tuntumaid lapseskulptuure on muusikaakadeemias n-ö rohelisel saarekesel istuv „Väike Johannes”, viini toolil istuv vallatu pronkspoiss, keda kõik muusikatudengid teavad. Vabaduse galeriis sõidab seekord skulptuuride vahel ringi rulaga puust tüdruk.
Klaasnaiste kõrval peab meenutama Hille Palmi head suhet väärismaterjalide, marmori ja pronksiga. Väiksem formaat, intiimsus, ilus üldistatud vorm ja elegants iseloomustavad Hille Palmi loomingut viimasel kümnendil. Ka sel näitusel on väärismaterjalis teostatud naisekehad, torsod ja fragmendid emotsionaalselt väga mõjuvad.
Juta Kivimäe. Hille Palmi naised. Sirp, 09.05.2008