29 väliseesti klassikut

17.07-6.08.2008

Pagulaskunst jõuab koju

Underi-Tuglase Kirjanduskeskus eksponeerib Eesti Kultuurfondi Ameerika
Ühendriiges kunstikogu aastaist 1968–1975. (29 väliseesti klassiku teosed).

Vabaduse galeriis 17.07. – 06.08. 2008

Kuraator Eha Rand

17. III 2007 kirjutati New Yorgi Eesti Majas alla kinkekiri, millega Eesti Kultuurfond Ameerika Ühendriiges annetas oma kunstikogu Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusele. Eesti Rahvuskomitee kultuuritoimkond kutsus Eesti Kultuurfondi Ameerika Ühendriiges ellu aastal 1957 New Yorgi Eesti Majas. Tõhusalt tegutsenud kultuurifond on aidanud kaasa näiteks Lakewoodi eesti arhiivi asutamisele, on andnud välja mitmeid toetusi ja stipendiume ning korraldanud ka arvukalt kunstinäitusi, enamasti jällegi New Yorgi Eesti Majas, ent ka mujal. Oma kunstikogu otsustati asutada aastal 1968 eesmärgiga säilitada kaasaegsete eesti kunstnike loomingu paremik ja viia see tagasi kodumaale, kui Eesti saab vabaks. Koguti valivalt: otsustajaks oli Aleksis Rannit, hiljem Olga Berendsen, Raul Reets ja Eduard Rüga. Kahjuks aastaks 1975 kogumistöö soikus ebakõlade tõttu Eduard Rüga ja fondi vahel. /…/ Muidugi olid kunstikogu tekkimisel otsustavaks väga väikese grupi isiklikud maitseotsustused, ent 33 teost, mis oli kunstikogusse koondatud, esitlesid autoreid nagu Endel Kõks, Karin Luts, Salome Trei, Olev Mikiver, Herman Talvik, Osvald Timmas, Juhan Nõmmik, Agate Veeber ja Eduard Rüga. Lisaks veel Raul Lind, Anne-Reet Paris, Hans Tsirk, Otto Paju, Arno Vihalemm ja Adele Ulm-Augustas. Pärast Eduard Rüga lahkumist hoiustati suuremat osa kunstikogust kuni tema surmani kunstniku kodus. Peab ütlema, et lugu sellest, kuidas Rügale ette heideti kogutud teoste kangekaelset hoiustamist oma kodus ja kuidas Washingtoni Eesti suursaatkonda viidud viis teost 2002. aasta põlengus seal väidetavalt hävisid, väärib eraldi esiletõstmist kui üks väliseesti kultuurilegende ja Eduard Rüga oma perekonnaga muidugi erilist austust põhimõttekindluse eest. Kirjanduskeskus kohustus pärast kollektsiooni restaureerimist korraldama kogu näituse aastal 2008, ühe olulise sündmusena Marie Underi 125. sünniaastapäeva tähistamise raames. Marie Under oli ka üks fondi stipendiaate.

Juta Kivimäe. Sirp, 01.08.2008