Aime Jürjo on pühendanud selle näituse oma pojale, äsja lahkunud säravale ajaloolasele Indrek Jürjole. Viimasel paaril aastal valminud sulejoonistuste kujundikeel on valdavalt sümbolistlik. Joonistusi võib vaadelda eraldi energeetiliste gruppidena, ent samas mõjuvad nad ka ühtse tervikliku seeriana, kus üha jätkub arutlus inimeksistentsi sügavamast olemusest. Käsikirjade šrifti või tiheda dünaamilise joonterägastikuga saavutatud visioonid inimese vaimsest rännakust on ajuti valgustatud iidsete poolhämarate päikesemärkidega. Mitmed Aime Jürjo graafikast väga delikaatselt esile kerkivad Põhjala vanemast kultuuripärandist pärit sümbolid ja Vana Liivimaa kaartide kollaažikatked märgistavad valdkondi, mis on olnud kunstnikule südamelähedased eelkõige lahkunud lähedase suurvaimu vaimsetele otsingutele kaasa elades.
Juta Kivimäe