Näitusel on Mati Karmin veel kord pöördunud materjali poole, mille täiuslikult korrapärane vorm on tema skulptorikätes leidnud kõige ootamatumaid uusi funktsioone juba üle pooleteise aastakümne. Seekord ei omanda Eesti põhjaranniku saartelt kogutud miinikestad näitusel mingeid muid tähendusi. Miinikestad on need, mis nad on – möödunud sajandi teravmeelne insenertehniline looming, täiuslikult kaunis terasvorm, mille kunagises surmatoovas funktsioonis pole võimalik kahelda. Skulptor on miinide armsalt ümaraid vorme värvinud, on avanud sektoreid, ja sfääre ning asetanud end ühtaegu nii mängiva lapse, vaimustunud kollektsionääri kui täiuslikku vormi valdava teoreetiku rolli. Miinide vorm, avatud pinnad ja sfäärid on tõepoolest võrratult esteetilised.
Juta Kivimäe
