Näituse nimi Rännak sai valmis enne, kui ükski töö oli näitusele valminud. See nimi tuli intuitiivselt sisemise teadmise alusel ja selliseks ta kujuneski. Universaalseks rännakuks – alguspunkt olemas ja vahepunktid ette teadmata. Kohati tundus, et alguspunktki asus üle minu pea ja tuli lihtsalt klõpsida ja jäädvustada neid pilte, mis peatuskohtades näha oli. Loomulikult ei teinud ma ümbermaailmareisi purjepaadiga, hulk sponsoreid toetamas. Selles mõttes mitte. Aga minu rännak iseendasse on alati pildi tegemise aluseks. Seekord tundub mulle, jõudsin väga vanade mälestusteni, mis ei saa olla lapsepõlvest ENSV-s. Loodan, vaatate neid pilte andestava pilguga ja kui tekib äratundmine, et kes me oleme ja kust me tuleme, siis olen leidnud sugulashinge. Eelkõige on tegemist arendava ja valgustava rännakuga minu enda jaoks. Kuna plaanid muutusid viimase hetkeni, tuli lahendada küsimus, mis tehnikas tööd teha ja millega. Siiani mustvalges tegutsenud, alustasin värvidega ja see meeldis mulle, nende kasutamine. Siis pöördusin jälle tagasi mustvalge juurde. Vahet pole, mina olen ikka mina ja liikudes mööda erinevaid teid, toon teieni pildid minevikust, olevikust ja tulevikust. Käisin paikades, mis alati pole meeldivad, kuid puhastavad hästi. Sain ka karistada ja kogesin suurt muutust maailmavaates – õigem oleks õelda, sõnum hakkab tasapisi kohale jõudma.
Tiia Elken