Olete oodatud Kersti Rattuse näituse „Muutuste aed“ avamisele Vabaduse galeriis reedel, 16. septembril kell 15. Näitus on avatud 17.09.–12.10.2022.
Kersti Rattus on pärit Tallinnast, ka kunstihariduse omandas ta Tallinnas kunstiakadeemias (siis ERKI) teatrikujunduse ja maalikunsti alal, kuid 1980. aastast on tema elu seotud Viljandiga. Ta töötas 1982–1984 Ugala teatris ja on 1995. aastast (algul kaks aastat tunnitasulisena ja 1997. aastast põhikohaga õppejõuna) seotud Viljandi kultuuriakadeemiaga. Ta õpetab seal maali ja kompositsiooni ning töötas välja koos Kalju Komissaroviga teatrikunsti visuaaltehnoloogia õppekava. Kersti Rattus armastab väga seda kooli ja oma tööd. Tema algatusel hakati 1997. aastal tõsist tähelepanu pöörama Viljandi pärimusmuusika festivali visuaalsele identiteedile. Rattus tegi festivalile kujundust 20 aastat. Selle tuules kujundas ta ka Tartu Hansapäevi. Ta on rühmituse Para 89 üks asutajaliikmeid. 1990. aastal pälvis ta Konrad Mäe medali, 1999. aastal Viljandi kultuuriakadeemia (siis kultuurikolledž) aastapreemia, 2000. aastal kultuurkapitali Viljandimaa sihtkapitali nõukogu preemia pärimusmuusika festivali kujundamise ja 2015. aastal aasta kultuuritegija aunimetuse mulgi kuue graafika väljatöötamise eest XXVI laulu- ja XIX tantsupeol.
Õpetamis- ja kujundustööde kõrval ei jäänud näitusetegevuseks just palju aega ja nii tuli sellesse valda ligi kahekümne aastane paus. 2012. aastal sai Kersti Rattuse maale ja objekte näha Viljandis Kondase keskuses. Vabaduse galeriis on tema näitus esimest korda.
„Muutuste aias“ on väljas Kersti Rattuse loomingu mitme ajajärgu– nii traditsioonilisemat akrüülimaali kui ka üllatuslikemaid segatehnikas, ka tema välja arendatud aurutõkkepaberi trükis töid, mille puhul on üsna keeruline öelda, kas tegemist on maali, tekstiili või reljeefiga. Kõige varajasem teos on lausa 1988. aastast, mitmed on 2012. ja 2015. aastast ning kolm on valminud tänavu. Tinglikult võib kujutatu paigutada praegu nii ohtralt kasutatud aia teema alla. Kersti Rattuse aiateemal on taga reaalne elu: koroona ja sellest tingitud isolatsioon ning sellest vabanemiseks oma aia rajamine. „Enam ei jaksa uutesse suhetesse ja algatustesse tormata ja kui koju, nelja seina vahele tõmbuda, siis oleks see pigem avardumiseta kokkutõmbumine. Aia rajamine loob teistsuguse olukorra, eemaldumine toimuks justkui igaviku, looduse aastaringide kaudu kosmilise avaruse ja lõputuse poole. Aga loomulikult ei ole vaja seda teed mullaks ja väetiseks liiga tõsiselt ka võtta, nali on meie kõikvõimalikest kontseptsioonidest ehk kõige olemuslikum üldse.“
Kersti Rattuse „aed“ on erksavärviline, rõõmus ja mis peaasi, igaveste muutuste paik. Tema oma fantaasiapaik, kus ta võib lasta fantaasial ja loomingulisusel lennata, eksperimenteerida tehnikate ja väljendusviisidega, olla tõsine, aga teha ka nalja. Nali on parim kontseptsioon, on ta ise öelnud. Kuid kunstniku aed, eelkõige tema tänavu tehtud aurutõkkepaberi trükid meenutavad ka psühhedeelset ehk droogide mõjul loodud kunstiteoseid. Või teiste sõnadega, tema aed on sõltuvuses, kuid mitte tavapärastest meelemürkidest, vaid tema enda mõnuainetest – loodusest, elust ja eelkõige mälestuspiltidest. Nii nagu väljapaneku kõige varajasem teos, 1988. aastal loodud „Kahekesi“ (akrüül) ilmekalt tõestab, ilmuvad samad motiivid kunstniku töödesse ikka ja jälle, et mälestuspiltidest moodustada uusi fantaasiaid, oma paradiisiaedu.
Lisainfo:
Reet Varblane
Galerist
Tel: +372 5565 5014
Kersti Rattus
kersti.rattus@ut.ee