Reedel, 24. mail kell 17.00 avab maalikunstnik Jaan Elken Vabaduse galeriis isikunäituse „Teel“. Näitus jääb avatuks kuni 19. maini, 2024.
Jaan Elken:
„Näitus „Teel“ jätkab 2019. aastal üheaegselt Hobusepea ja Draakoni galeriides toimunud kaksiknäitusel „Taevas ja maa” eksponeeritud eepiliste maastike suunda. Olen kunstnikuna teel nii ülekantud kui otseses tähenduses. Pintslit hoidva lahtise käega maalitud pastoosse maalilaadi puhul võib pildipinnalt haaratav olla sama ehe kui pihtimuslikud päevikuread. Kunstniku mõttekäigud ja uperpallid füüsilise värviga on vägagi tundlik materjal, mis minu jaoks maalikunsti konkurentsitult huvitavaimaks kunstiliigiks teeb. Ekspressiivse maalikunstniku lõuendi pindadel toimuvaid draamasid (ülemaalingud, mis on lavastatud või ka mitte) jt privaatseid kihte kaitseb publiku kirjaoskamatus. Siin pole abi ka pealkirjadest – autobrändide nime-loitse sa ju samuti ei usu?
2024. aasta jaanuaris olid galeriis Allee eksponeeritud paar minu suureformaadilist tööd, kus vaatepunkt oli droonilt või koguni planeetidevahelisest ruumist. Vabaduse galerii näitusel olen võtnud vabaduse liikuda ka ajateljel – nii on näiteks 1944. aasta sügisel pealetungiva Punaarmee poolt uputatud Punase risti transpordilaeva Moerot kujutava teosega. Tuhandeid sõjapõgenikke merepõhja viinud tragöödia on osa minu lapsepõlves vanematelt kuuldust. Olen pikalt elanud Lasnamäel ja venestatud/venestunud Tallinn on korduvalt jõudnud ka minu loomingusse – kui 1984. aastal olen maalinud päikeseloojangut metafüüsilises Lasnamäe tunnelis, siis nüüd olen tollase, kolmemeetrise küljepikkusega panoraamvaate orienteerinud itta, aastasse 3024. Lagunevad kivikõrbed on mind varemgi inspireerinud. Lagunemise poetiseerimises, sisemise ning välise vahelise ühisosa otsimises, väljub võitjana alati loodus, selles pole kahtlustki.
Lääne traditsioonidele vastavalt koosneb universum neljast arhetüübist: maa, õhk, vesi, tuli. Kui märkasin, et nende kõlavate ja palju mahutavate mõistete alla liigitub kõik, millega ma maalikunstis hetkel tegelen – vulkaanipurskest (või geneesist) kuni apokalüptilise viimsepäevani, andis see kindlustunde, et olen õigel teel. Ja ma ei pea valima looduse ja tehisliku vahel, sest kõik on loodus, või kvantfüüsika järgi – kõik on sisuliselt virtuaalreaalsus, keeruliselt korrastatud energiaväljades ekslevad osakesed. Maalides olen loobunud konkreetsetest, hakitud nootidest (esemelisusest), helistikud (tonaalsused) on muutunud voolavaks, tagasi on tulnud segatud värvid ja komplitseeritud akordid.“
Jaan Elken (snd 1954) on maalikunstnik, kunstikriitik (avaldanud üle paarisaja kunstikriitilise ja kunstipoliitilise artikli), kuraator ja kunstipedagoog. 1970. aastatel hüperrealistlikus laadis alustanud kunstnik on praeguseks kujunenud abstraktse suuna üheks olulisemaks esindajaks Eesti maalikunstis.
Elkenil on olnud üle 70 isiknäituse, sealhulgas Evald Okase Muuseumis Haapsalus (2019), Pärnu Uue Kunsti Muusumis (2009, 2014), Tallinna Kunstihoones (2005), Tartu Kunstimuuseumis (2005), Adamson-Ericu Muuseumis (2000) ning isiknäitused Berliinis, Kiievis, Riias, Uppsalas, Oulus, Tamperes ja mujal.
Aastatel 1997–2018 oli Elken Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi maalikunsti õppetooli professor (kuni selle õppesuuna sulgemiseni) ning on 2018. aastast Tartu Ülikooli Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitprofessor. Eesti Kunstnike Liitu (EKL) kuulub Elken alates 1981. aastast. Aastatel 1998–1999 oli ta EKLi asepresident ja 1999–2013 EKLi president.
Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital.
Vabaduse galeriid toetavad: Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, AS Liviko.