{"id":2201,"date":"2023-01-07T21:40:08","date_gmt":"2023-01-07T19:40:08","guid":{"rendered":"https:\/\/test.raplakunst.eu\/?p=2201"},"modified":"2023-01-07T21:40:08","modified_gmt":"2023-01-07T19:40:08","slug":"aet-andresma-tamm-mare-soovik-lobjakas-klaas-betoon-ruum","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/?p=2201","title":{"rendered":"Aet Andresma-Tamm \/ Mare Soovik-Lobjakas. Klaas.Betoon. Ruum

27.07-15.08.2018<\/span><\/h3>"},"content":{"rendered":"\n

Olete oodatud kohtumisele klaasikunstnike Aet Andresma-Tamme ja Mare Soovik-Lobjakaga nende n\u00e4itusel “Klaas.Betoon. Ruum” Vabaduse galeriis kolmap\u00e4eval, 15. augustil kell 17. R\u00e4\u00e4gime nende loomingust, eelk\u00f5ige monumentaalkunstist 1970ndatel ja 1980ndatel, aga ka praegu. Kohtumisel osalevad kunstnike k\u00f5rval ka n\u00e4ituse koostajad Villu Plink ja Silja Saarepuu.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

20. sajandi teine pool j\u00e4ttis endast maha erilaadse avaliku ruumi kunsti, mille rolli ja t\u00e4hendust on praegu pildiliselt k\u00fcllastunud maailmas tihtipeale raske m\u00e4rgata. Geomeetriline, kindlal moodulil v\u00f5i s\u00fcsteemil p\u00f5hinev, oma asukoha ja ruumiga abstraktselt seostuv – selline monumentaalkunst raamistas sageli suhtlemis- ja ajaveetmisviise, mis n\u00fc\u00fcdseks on unustatud v\u00f5i p\u00f6\u00f6rdumatult muutunud. Veelgi enam, oma delikaatse sekkumise t\u00f5ttu on lihtne sellest kunstist vabaneda, pidades seda ajas kaduma m\u00e4\u00e4ratud dekooriks.<\/p>\n\n\n\n

Klaasikunstnike Aet Andresma-Tamme ja Mare Soovik-Lobjaka 1970.-1980. aastate monumentaalteoste n\u00e4itusel keskendutakse geomeetrilistele, avaliku ruumiga seotud t\u00f6\u00f6dele, mis p\u00f5hinevad tugeval seosel \u00fcmbritseva arhitektuuriga. T\u00f6\u00f6de fotode k\u00f5rval eksponeeritud materjalin\u00e4ited – paksud s\u00fcgavatoonilised klaasplokid, \u00f5rnad laboriklaasist torud v\u00f5i v\u00e4rvilised vitraazhid – on kui selle kunsti algelemendid, mille kordamisel ja omavahelisel seostamisel on teosed saanud oma vormi. Nii on toonane kunst vaatajale koost lahti v\u00f5etud ja suunab tema t\u00e4helepanu tagasi aega ja ruumi, kust t\u00e4helepanu on v\u00e4lja libisenud.<\/p>\n\n\n\n

Kunstnike esimene \u00fchisprojekt oli Viru hotelli teise korruse restorani n\u00fc\u00fcdseks h\u00e4vinud laekompositsioon (1972), mis koosnes ligi 8000 peenikesest, umbes meetri pikkusest klaastorust. K\u00f5rgel lae all ja \u00fclalt valgustatuna j\u00e4tsid \u00f5hus h\u00f5ljuvad tuhanded torud muidu rangelt funktsionaalses ruumis hapra ja \u00f5hkkerge mulje, r\u00f5hutades ka ruumi as\u00fcmmeetrilist liigendust. Tegu oli oma aja \u00fche mastaapsema monumentaalteosega, mida reprodutseeriti k\u00fcmnetes Tallinna vaatealbumites, N\u00f5ukogude Liidu arhitektuuriraamatutes ja l\u00e4hiregiooni ajakirjades. Viruga samalaadsete valgustite teemat on m\u00f5lemad kunstnikud edasi arendanud ka eraldi. Soovik-Lobjaka valgustites Tallinna \u00f5nnepalee banketisaalis (1983) olid peenikesed klaasvardad koondatud otstes \u00f5rnvalgeteks v\u00e4\u00e4nduvateks lillekimpudeks. Andresma-Tamm kasutas Pirita rannahoone restorani valgusti juures (1979) silindrilisi puhutud klaasist detaile, mis topeltspiraalina riputatult keerdusid l\u00e4bi kolme korruse.<\/p>\n\n\n\n

Omaette grupi moodustavad n\u00e4itusel t\u00f6\u00f6d, kus uuritakse monumentaalkunsti piire lihtsa mooduli omavahelisel kombineerimisel ja kasutamisel koos v\u00e4rvi ja uuendusliku tehnoloogiaga. 1979. aastal valmis Narva-J\u00f5esuu \u00fche suurema puhkekodu, tehasele Baltijets kuulunud Mereranna kompleksi ujulasse kitsastest betoontahukatest ja k\u00e4sitsi toonitud keraamilistest plaatidest pannoo, kus nappide vahenditega on t\u00e4histatud liikumine basseini otste vahel. See v\u00e4hetuntud teos on Eestis erandlik nii oma range geomeetria kui ka brutalistliku materjali kasutamise poolest. 1980. aastal j\u00e4rgnes sellele ol\u00fcmpiam\u00e4ngudeks Tallinna purjespordikeskuse hotelli loodud paksudest klaasplokkidest tagant valgustatud pannoo “Laine”, kus k\u00e4sitsi valatud klaasistruktuur valguse liikudes justkui teisenes. 1986. aastal valmis Tartu \u00fclikooli raamatukogu fuajee keskne valgusti, millega paljundati ja arendati edasi hoone arhitektuursete osade r\u00fctmi. Geomeetria ja mooduli printsiipi on kasutatud ka Toompea lossi fuajee ajaloolisse keskkonda tehtud aknas (1985), kus aluseks on v\u00f5etud hoone 1920. aastate arhitektoonikast tuletatud madala p\u00fcramiidi vorm.<\/p>\n\n\n\n

Rohkem kui metafoor m\u00f5nele ette antud teemale t\u00f5useb nendes t\u00f6\u00f6des esile autorite kindel kompositsiooni- ja v\u00e4rvikasutus, teoste (toonasest ERKI haridusest p\u00e4rinev) kohati konstruktivistlik keel, millele on taustaks 20. sajandi keskpaigas valitsenud k\u00e4sitlus universaalsetest plastilistest v\u00e4\u00e4rtustest. \u00dcht algosa paljundades ja varieerides otsiti v\u00f5imalusi selle keele edasiarendamiseks, j\u00e4\u00e4des samal ajal rangelt selle keele raamidesse. Ratsionaalses betoonises arhitektuurses kontekstis oli monumentaalteoste roll sulandada kunst ning selle \u00fcldkehtiv harmoonia keskkonda ja igap\u00e4evaellu.<\/p>\n\n\n\n

On veel \u00fcks seik, mida monumentaalkunsti n\u00e4ituse puhul peab mainima. Suunates vaatajat kunsti materjalide ja f\u00fc\u00fcsiliste omaduste juurde, suunatakse n\u00e4ituse vaataja ka monumentaalteoste tegemisprotsessi juurde (autorid on k\u00f5igi objektide annotatsioonides v\u00e4lja toonud ka t\u00f6\u00f6 teostanud asutuse, nt Leningradi aparaaditehas, Nemani klaasitehas Valgevenes, kunstitoodete kombinaat ARS). Need teosed ei valminud kunagi kunstniku \u00fcksikloominguna (seda viljelesid nad monumentaalt\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt), vaid t\u00f6\u00f6 \u00f5nnestumisel oli t\u00e4htis koht tehnoloogial ja teostusel, tehasem\u00fcral ateljeevaikuse asemel. Nii n\u00e4ib v\u00e4ljapanek kinnitavat traditsioonilist kunstide eristust, mille kohaselt monumentaallooming on kollektiivne ja kujutav kunst individuaalne, aga teeb seda ehk teistsugusel moel. Tagantj\u00e4rele v\u00f5ime \u00f6elda, et mastaapsed teosed s\u00fcndisid just sellises ajaloolises koordinaadistikus – suurte klaasitehaste, eksperimenteerimisvabaduse, meistrite koost\u00f6\u00f6huvi ning kunstnike universaalse esteetilise s\u00fcsteemi ja hariduse kohtumispunktis.<\/p>\n\n\n\n

Andres Kurg<\/p>\n\n\n\n

See tagasivaade moodustab ilusa dialoogi Tallinna Kunstihoone galerii n\u00e4itusega “V\u00e4ikesed monumentalistid”, kus Aet Andresma-Tamme ja Mare Soovik-Lobjaka installatsiooni k\u00f5rval on v\u00e4ljas ka seda t\u00f5lgendavad Villu Plingi ja Silja Saarepuu teosed.<\/p>\n\n\n\n

Galeriid toetavad kultuuriministeerium ja kultuurkapital.<\/p>\n\n\n\n

Veel teavet
Reet Varblane,
galerist, tel 55655014<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Olete oodatud kohtumisele klaasikunstnike Aet Andresma-Tamme ja Mare Soovik-Lobjakaga nende n\u00e4itusel “Klaas.Betoon. Ruum” Vabaduse galeriis kolmap\u00e4eval, 15. augustil kell 17. R\u00e4\u00e4gime nende loomingust, eelk\u00f5ige monumentaalkunstist 1970ndatel ja 1980ndatel, aga ka praegu. Kohtumisel osalevad kunstnike k\u00f5rval ka n\u00e4ituse koostajad Villu Plink ja Silja Saarepuu. 20. sajandi teine pool j\u00e4ttis endast maha erilaadse avaliku ruumi kunsti, mille […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":2202,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[22],"tags":[],"class_list":["post-2201","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-22"],"uagb_featured_image_src":{"full":["https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/wp-content\/uploads\/folderimage-66.jpg",900,220,false],"thumbnail":["https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/wp-content\/uploads\/folderimage-66-150x150.jpg",150,150,true],"medium":["https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/wp-content\/uploads\/folderimage-66-300x73.jpg",300,73,true],"medium_large":["https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/wp-content\/uploads\/folderimage-66-768x188.jpg",768,188,true],"large":["https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/wp-content\/uploads\/folderimage-66.jpg",900,220,false],"1536x1536":["https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/wp-content\/uploads\/folderimage-66.jpg",900,220,false],"2048x2048":["https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/wp-content\/uploads\/folderimage-66.jpg",900,220,false]},"uagb_author_info":{"display_name":"vabadusegalerii","author_link":"https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/?author=1"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Olete oodatud kohtumisele klaasikunstnike Aet Andresma-Tamme ja Mare Soovik-Lobjakaga nende n\u00e4itusel “Klaas.Betoon. Ruum” Vabaduse galeriis kolmap\u00e4eval, 15. augustil kell 17. R\u00e4\u00e4gime nende loomingust, eelk\u00f5ige monumentaalkunstist 1970ndatel ja 1980ndatel, aga ka praegu. Kohtumisel osalevad kunstnike k\u00f5rval ka n\u00e4ituse koostajad Villu Plink ja Silja Saarepuu. 20. sajandi teine pool j\u00e4ttis endast maha erilaadse avaliku ruumi kunsti, mille…","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2201","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2201"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2201\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/2202"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2201"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2201"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2201"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}