{"id":2398,"date":"2023-01-09T14:45:57","date_gmt":"2023-01-09T12:45:57","guid":{"rendered":"https:\/\/test.raplakunst.eu\/?p=2398"},"modified":"2023-01-09T14:45:57","modified_gmt":"2023-01-09T12:45:57","slug":"margot-kask","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/?p=2398","title":{"rendered":"Margot Kask. Rajad

\u202820.09-9.10.2019<\/span><\/h3>"},"content":{"rendered":"

Olete v\u00e4ga oodatud Margot Kase ja Britta Benno vestlusele Vabaduse galeriis neljap\u00e4eval, 3. oktoobril algusega kell 16.30. K\u00f5ne alla tuleb liikumine ja selle edasiandmise v\u00f5imalused kunstis, aga ka joonistuse t\u00e4hendus ja roll praeguses kunstis. Vestlus toimib Margot Kase n\u00e4ituse \u201cRajad\u201d raames. N\u00e4itust saab vaadata kuni 9. X.<\/strong><\/p>\n

\u201cRajad\u201d ei ole Margot Kasel esimene liikumist k\u00e4sitlev v\u00e4ljapanek. M\u00f6\u00f6dunud suvel eksponeeris ta selleteemalisi t\u00f6id Eduard Vilde muuseumis ning aasta l\u00f5pul ja selle algul P\u00e4rnu Linnagaleriis, vahepeal olid need v\u00e4ljas ka Tallinna \u00dclikooli Mare majas. Varasematel kordadel oli kunstnik oma seeria pealkirjastanud \u201cPainete ja p\u00f6\u00f6ristena\u201d.<\/p>\n

Margot Kase liikumise kujutamise aluseks, inspiratsiooniallikaks on olnud n\u00fc\u00fcdistants. Teda on huvitanud m\u00f5testatud liikumine kui protsess, alguse ja l\u00f5puta pidev kestvus, mis aga tegelikkuses ei ole katkestuseta v\u00f5imalik. Nii ongi vaatajani j\u00f5udnud liikumise (liikuvuse) ja selle katkestuse, m\u00f5nikord ka inimliku vea j\u00e4lg. J\u00e4lg, mis on vaataja ette ilmunud kas terviklikuma joonistuse \u2013 illusiooni, stilisatsiooni v\u00f5i sootuks abstraktse vihjena.
\nMargot Kase tegevust v\u00f5ib vaadelda anal\u00fc\u00fcsina, mille k\u00e4igus ta on eraldanud liikumisfaasid, \u017eestid, poosid; seda enam, et nii m\u00f5nigi kord on ta eskiiside ja m\u00e4lupiltide k\u00f5rval kasutanud abivahendina ka videosalvestust. Kuid ainult kontseptuaalses, anal\u00fc\u00fctilises v\u00f5tmes ei ole \u00f5ige tema joonistusi k\u00e4sitleda, sest kunstniku valitud meedium \u2013 joonistus ning eelk\u00f5ige vahendid, mida ta on joone edasiandmiseks kasutanud (pliiats ja pliiatsite kimp, pintsel, m\u00e4nnioks, akr\u00fc\u00fcl, tu\u0161\u0161, akvarell) \u2013 on avaldanud omakorda nii-\u00f6elda vastupanu, lisanud oma r\u00fctmi, r\u00f5huasetuse, katkestuse, mille tagaj\u00e4rjel on tekkinud \u00fcmaramad v\u00f5i kandilisemad, katkendlikumad v\u00f5i voolavamad jooned. R\u00e4\u00e4kimata kunstniku k\u00e4epuudutuse subjektiivsusest.
\nMargot Kase n\u00e4ituste, eelk\u00f5ige liikumiseteema puhul m\u00e4ngib t\u00e4htsat rolli nende kujundus, sest \u00fcksteise kohal paiknevatest ridadest ei moodustu mitte ainult jutustus, vaid tihedamates ja \u00f5rnemates v\u00f5i valjemates ja vaiksemates kohades tulevad esile \u00fcleminekud ja peatused, painded ja p\u00f6\u00f6rised, kokku- ja lahtirullimised, keha tasakaalu leidmised ja kaotamised. Seda v\u00f5iks v\u00f5rrelda muusikalise suurteosega, mis vaatamata sellele, et tegemist on sama partituuriga, omandab igal ettekandmisel uue r\u00fctmi, k\u00f5la, tiheduse.
\nMargot Kask omandas kunstihariduse 1990ndatel kunstiakademia graafikaosakonnas, hakkas n\u00e4itustel esinema juba \u00f5pingute ajal [mobil] galerii ja teisteski kooslustes. Ta on \u00f5petanud EKAs, Tallinna \u00fclikoolis ja Tallinna Vanalinna hariduskolleegiumis. Margot Kask on aktiivselt tegutsenud ka kuraatorina.
\nGaleriid toetavad Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.<\/p>\n

RAJAD<\/h3>\n

Ettetallatute j\u00e4rgimine ja variatsioonid selle sees.
\nKuna kujutan liikujaid ja\/v\u00f5i liikumist, on j\u00e4rgimine ja j\u00e4ljendamine mitmekihiline: modellide liikumine, minu pilgu kulgemine neid j\u00e4lgides, j\u00e4lgimise j\u00e4ljendamine jooni t\u00f5mmates ning vaataja v\u00f5imalused kaasa r\u00e4ndamiseks ja enda liigutamiseks m\u00f5tteis v\u00f5i kehaliselt. K\u00f5ikidel astmetel on v\u00f5imalusi vigadeks ja m\u00e4ngulisteks, loomingulisteks variatsioonideks.<\/p>\n

Punktiir. Maam\u00e4rgid, pidepunktid, vahefini\u0161id.
\nRajad koosnevad \u00fcksikutest j\u00e4lgedest. Aju fikseerib m\u00f5ned kujutised selgemalt kui teised. T\u00f5en\u00e4oliselt on need kulminatsioonid ja pikemalt p\u00fcsivad asendid. N\u00e4iteks sirutuse tipp, seisak liikumise voolus, m\u00f5ne kehaosa ajutine paigalej\u00e4\u00e4mine toetumiseks. Punkte v\u00f5ib \u00fchendada teisiti ja luua sedasi teistsuguseid seoseid ja j\u00e4rgnevusi, teisi liikumisviise ja teekondi.<\/p>\n

Rada kui tee, aga m\u00f5nes sugulaskeeles ka piir.
\nPiki piiri jooksevad tihti rajad \u00fchest maam\u00e4rgist ja piirit\u00e4hisest teiseni, kuni ring peal. Loomade maailmas \u00fchtivad m\u00f5ni rada ja eluala piir, inimestel on see enamasti teisiti. Paigal oleva objekti kujutamisel osutub piir tihti oluliseks, liikuva kujutamisel see paratamatult h\u00e4gustub.<\/p>\n

\u201cRadade\u201d seeria l\u00e4htub j\u00e4rgmistest telgedest:<\/p>\n

liikumine ja paigalolek
\n\u00fche- ja mitmesuunalisus
\npidevus ja katkendlikkus
\nl\u00f5plikkus ja l\u00f5petamatus
\nl\u00f5pp-punktid ja teelolekud ehk punktid ja t\u00fchikud nende vahel
\nprotsessilisus ja tulemuslikkus<\/p>\n

endasse- ja v\u00e4ljapoole p\u00f6\u00f6ratus
\nv\u00e4ljendusrikkus ja summutatus
\nasendite ja liikumise t\u00e4henduslikkus ja t\u00e4hendustest vabastamine
\nm\u00f5tete t\u00fchjendamine ja uute seoste loomine
\nseisundite loomine ja juhtimine
\nsuhtumise s\u00f5ltuvus h\u00e4\u00e4lestusest<\/p>\n

tegemine uurimiseks ja l\u00e4bielamiseks v\u00f5i esitamiseks
\nvaataja kaasatuse v\u00f5imalused
\nvaikus m\u00f5tteruumis, paigalolek liikumises
\nimpulsside tihedus ja h\u00f5redus
\nm\u00e4rkide loetavus ja loetamatus
\nteke, p\u00fcsimine, kadumine<\/p>\n

andmine ja saamine
\nkasutamine kui kasvatamine
\nkummardumine kui sirutumine<\/p>\n

Joonistus on olemuslikult j\u00e4lg. Puudutuse, kraapimise, libistamise, lohistamise. Joon m\u00e4rgib t\u00f5mbaja teekonda, t\u00f5mbamise tegu.<\/p>\n

Joonistaja tantsib joonistades, enamasti v\u00e4iksema kehalise h\u00f5ivatusega kui tantsija. Tantsija joonistab tantsides. Teekondi, sirgeid ja kaari, jooni \u00fcmber oma telje ja teiste. Tantsija j\u00e4etud jooned j\u00e4\u00e4vad ruumi ja nii esitaja kui vaataja kehakogemusse.<\/p>\n

Tants on loomult m\u00e4nguline liikumine, igap\u00e4evasest eesm\u00e4rgip\u00e4rasusest k\u00f5rvale astumine, tegevuse v\u00f5imaluste avardamine, liikumise p\u00fchitsemine.
\nTantsitakse eluj\u00f5u \u00e4ratamiseks ja suurendamiseks, endale ja teistele hoo andmiseks, millegi t\u00e4histamiseks ja vahendamiseks, igap\u00e4evaselt ja rituaalselt. Omaette ja \u00fchiselt, endasse p\u00f6\u00f6rdumiseks v\u00f5i \u00fchisosa kasvatamiseks, arendamiseks, hoidmiseks.<\/p>\n

Liikumine v\u00f5ib toimuda \u00fcksi v\u00f5i mitmekesi. Nii, et igal oma rida, rada ja teekond, v\u00f5i s\u00fcnkroonis. Sellel n\u00e4itusel esitletavail joonistustel on kujutatud eranditult soololiikumisi, mille toetuspunktideks pole partner ega telg partneriga, vaid oma keha kese ja maa.<\/p>\n

M\u00f5tteline esitamise suund, kuiv\u00f5rd tegemist on esituskunstiga, on enamasti siiski kas kaastantsijate v\u00f5i publiku poole. M\u00f5nel juhul paikneb publik tantsija \u00fcmber. Kehakogemuse puhul v\u00f5ib vist v\u00e4ita, et esitamise ja vaatamise suunad polegi olulised, kuna kogemus kujuneb vaadatavasse sisse elades vaataja siseilmaski ruumiliseks terviklikuks, mis l\u00e4htub vaatleja ja kujutleja enda keha keskmest.<\/p>\n

Mind huvitab (ja inspireerib) liikumise ja liigutuste vabastamine nendega vaikimisi kaasnevaist t\u00e4hendustest. Liigutuste muutmine \u00fcle v\u00f5etuist, \u00f5pituist ja v\u00f5\u00f5raste m\u00e4rkidena kasutatavaist enda omaks, paratamatust elusolemise tukslemisest tulenevaks, kehalist kogemust uurivaks ja v\u00e4ljendavaks. Teadvustatuks, juhituks ja valikuliseks, sisemisi ja v\u00e4liseid protsesse \u00fchendavaks, nii et sisemised liikumised m\u00f5jutavad v\u00e4liseid ja v\u00e4lised sisemisi.<\/p>\n

Tegija on enamasti kohal. Tegevus hoiab teda selles. Kehalist liikumist kasutataksegi tihti taju teravdamiseks. Lihtne liikumine v\u00f5ib osutuda toetavaks, kui on vaja millelegi keskenduda. N\u00e4iteks k\u00f5ndides ja s\u00f6rkides veerevad m\u00f5tteid valitud suunal ladusamalt. Kui liikumine on keerulisem ja vajab rohkem t\u00e4helepanu, toimib see h\u00e4sti m\u00f5tete vaigistamiseks, m\u00f5tteruumi t\u00fchjendamiseks ja vastuv\u00f5tlikkuse tekitamiseks uutele teemadele ja v\u00f5imalustele.
\nLuupiva-loopiva korduseringi otste kokku \u00fchendamisega tekib suletuse ja \u00fcletavuse seos. Kordaja sulgeb end ringi v\u00f5i spiraali ning sellises pidevusest ja kindlusest tulenevas muretuses vabaneb oluline osa tema t\u00e4helepanust, mis v\u00f5imaldab hakata m\u00e4ngima, uusi v\u00f5imalusi otsima, protsesse lihtsustama-t\u00f5hustama v\u00f5i tihendama-rikastama. Igavus inspireerib. Ja teisti tegemine v\u00f5imaldab kogu tegevust, selle eesm\u00e4rke ja p\u00f5hjuseid \u00fcmber hinnata.<\/p>\n

Looming v\u00f5ib olla tehtav kas eelk\u00f5ige endale: iseenda ja oma v\u00f5imaluste avamiseks ja avastamiseks, v\u00f5i teistele: ette n\u00e4itamiseks, kaasa kutsumiseks, dialoogi pidamiseks.
\nIga loominguline tegu on mingit sorti l\u00e4bimurde, \u00fcletava ja l\u00e4bistava liikumise, uute seoste tekkimise ehk inspiratsiooni tulemus. Iga v\u00e4ljendus v\u00f5ib olla \u00fchtaegu nii r\u00f5\u00f5muavaldus ja k\u00fclluse jagamine kui ka viide millegi suunas ja kummardus inspireerijaile. Inspireerijaiks v\u00f5ivad osutuda kaasteelised ja eelk\u00e4ijad, samadel radadel kohatud ja kaugemalt n\u00e4htud, ning l\u00f5puks kindlasti ka peegeldav vastuv\u00f5tja. (Olge te k\u00f5ik t\u00e4natud!)<\/p>\n

Osa sellel n\u00e4itusel olevaist joonistustest on varem eksponeeritud nime all \u201cPainded ja p\u00f6\u00f6rdumised\u201d n\u00e4itusel \u201cKummardus\u201d (koos Angela Soobi ja Maiu Moosesega) Vilde muuseumis ja P\u00e4rnu Linnagaleriis. J\u00e4rgnevalt jupike tollest kaastekstist: \u201cKultuuriruumi puhul saame ja anname, kasutame ja kasvatame \u00fchtaegu. Kasutamine v\u00f5ib olla kummardus, edasi andmine sirutus. Ja vastupidi.\u201d<\/p>\n

Tegija sirutab end suuremaks ja kummardub v\u00f5imaluste avaruse ees.<\/p>\n

Kolm inspiratsiooniallikat kohalike joonistajate loomingust:<\/p>\n

Vive Tolli seeria \u201cTantsiv eit\u201d (v\u00e4rviline pliiats, tu\u0161\u0161, 1987; reprosid v\u00f5ib leida Vappu Thurlow\u2019 ja Teppo Vuoristo koostatud monograafiast \u201cL\u00e4bi kohtade aegade k\u00e4tte\u201d, 2011, lk 208-211). See v\u00e4ljendab naise(likku) v\u00e4ge, liikumise \u00fcrgj\u00f5udu, mis koguneb kasutades ja v\u00f5imendub kordamisel. Seeria toob esile \u00fche v\u00e4geva kihi tantsu olemusest (et tantsida on hea) ja tema t\u00f5en\u00e4olise algp\u00f5hjuse (sest liikumine annab energiat) ning seletab seejuures omal moel lahti ka \u00fche regilaulu lummavaist, vabastavasse ja \u00fcletavasse transsi viivaist aspektidest (kordamine aitab piire \u00fcletada).
\nVive Tolli vanaeide liikumine paistab toimuvat peamiselt kohapeal, \u00fcmber oma p\u00fcsttelje p\u00f6\u00f6reldes, \u00fcles-alla ja sisse-v\u00e4lja t\u00f5mbavate-t\u00f5ukavate j\u00f5udude vahelduvm\u00f5judes. Keerutaja ise horisontaalil eriti ei liigu, k\u00fcll aga kogeb ta p\u00f6\u00f6rlemise telje ja k\u00f5ige seda \u00fcmbritseva eristumist ja eraldumist. Keerutaja t\u00e4helepanu t\u00f5mbub keskt\u00f5ukej\u00f5ule vastandudes sissepoole, teljele. Ta v\u00f5ib end kogeda punktina selle kohal h\u00f5ljumas justnagu t\u00e4pp i peal. V\u00e4lised impusid v\u00e4henevad ning nendele reageerides kerkinud emotsioonid ja m\u00f5tted vaibuvad. Keerutaja v\u00f5ib end kogeda ruumilises plaanis \u00fchtaegu s\u00fcgavalt kohal ja vabastavalt eikuskil.<\/p>\n

Tolli tihendab r\u00fctmiliste korduste abil tegevuse (ja kogemuse) ruumis, kuid h\u00f5rendab selle samal ajal m\u00f6\u00f6da aega laiali. Hetked liituvad l\u00f5pmatuseks, liikumiste algused ja l\u00f5pud saavad kokku, \u00fchendades ts\u00fckleid justnagu \u00fcmmargused numbrid jadas, p\u00fchap\u00e4evad n\u00e4dalate ja do noodid oktavite vahel. Taju nihkub \u00fcksikutest ajahetkedest v\u00e4lja, \u00fcle ja l\u00e4bi, igikestvasse olevikku, \u00fcrgigavikku, m\u00fc\u00fctilisse m\u00f5\u00f5tmeid l\u00e4bistavasse ja v\u00f5imalusi v\u00e4skendavasse loomisaega. Tolli vanaeit tantsib l\u00e4bi aja, ulatudes iga pisemagi liikumisega l\u00e4bi sekundite ja sajandite. Sest liikumise sisu ja viis on samad, olenemata ajast, mil neid tehakse ja kes neid l\u00e4bi viivad. V\u00f5ib oletada, et too tantsiv eit kehastab \u00fcldisemalt traditsioonide edasi kandmist ja andmist.<\/p>\n

Anu Kalmu pisikeste grafiidijoonistuste seeria \u201cKirjad noorele poeedile\u201d (2010) on \u00f5hk\u00f5rn ja peaaegu abstraktne. Paberile t\u00f5mmatud joone liikumine j\u00e4rgib vaheldumisi vaadeldud keha vormi ja selle trajektoori, liikumise teekonda l\u00e4bi \u00f5hu ja ruumi. Kujutise katkendlik, hajus iseloom koondab t\u00e4helepanu sissepoole: liikumise kogemisele ja juhtimisele seestpoolt, raskus- ja liikumisj\u00f5udude tasakaalustamisele, sisemiste ja v\u00e4liste protsesside suhestamisele, kaalu(tle)misele, kujutlemisele, kavatsemisele. Tunnetusprotsessidele enne iga uut liigutust, eelnevate ja j\u00e4rgnevate sammude \u00fchendamisele.
\nKalmu tantsija paistab viibivat esmakogemuses: \u00e4rgas ja vahetu, teadmatuses pidetu ja f\u00fc\u00fcsilises plaaniski toetumatu, uudishimulikult sirutuv ja h\u00f5ljuv, justnagu loode \u00fcsas v\u00f5i am\u00f6\u00f6b \u00fcrgookeanis. Kalmu kirjeldatud kogemus on katkendlik, kuid neist katkenditest koguneb mosaiikne kestev olevik, taju piire avardavate tukslevate \u00e4rksushetkede kerge ja muretu, sekunditega m\u00f5\u00f5detav, pisike, kuid oluline l\u00f5pmatus.<\/p>\n

Jar\u00f5na Ilo hiiglaslik joonistus \u201cKohalolek\u201d Kanuti gildi saali seinal (akr\u00fc\u00fcl, 2011) kujutab \u00fcldistatud vormi t\u00f5ttu r\u00f5hutatult sootut, h\u00fcpiknukulikku figuuri, kes paistab muutuvat liikumisfaaside \u00fclestikku kogunedes aega \u00fcletavaks, justkui selle kulgemist peensuste teadvustamise abil pidurdades. Ta paistab liikuvat t\u00e4ie v\u00f5imaliku teadlikkusega millisekundite vahel, meeled erksad, ilma ennemineviku ja kauge tuleviku taagata. Paistab, et tal on \u00f5nnestunud ajavool tinglikult peatada, kuna tema taju on puhastatud, sellesse ei mahu teisi protsesse.<\/p>\n

\u201cRadade\u201d seeria l\u00e4hteks on kasutatud katkendeid Brite Vilgo, Aneta Vartsi, Fine5-i ja Katre Sabbali koreograafiast. Tantsisid Allar Valge, Brite Vilgo, Irina P\u00e4hn ja Katre Sabbal.<\/p>\n

T\u00e4nud: Anu Purre, Brite Vilgo, Britta Benno, Eve Kiiler, Irina P\u00e4hn, Jar\u00f5na Ilo, K\u00fclli Roosna ja Kenneth Flak, Maarit Mihklepp, Maria Uppin, Monika Tomingas<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Olete v\u00e4ga oodatud Margot Kase ja Britta Benno vestlusele Vabaduse galeriis neljap\u00e4eval, 3. oktoobril algusega kell 16.30. K\u00f5ne alla tuleb liikumine ja selle edasiandmise v\u00f5imalused kunstis, aga ka joonistuse t\u00e4hendus ja roll praeguses kunstis. Vestlus toimib Margot Kase n\u00e4ituse \u201cRajad\u201d raames. N\u00e4itust saab vaadata kuni 9. X. \u201cRajad\u201d ei ole Margot Kasel esimene liikumist k\u00e4sitlev […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":2840,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[24],"tags":[],"class_list":["post-2398","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-24"],"uagb_featured_image_src":{"full":["https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/wp-content\/uploads\/margot-1.jpg",960,438,false],"thumbnail":["https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/wp-content\/uploads\/margot-1-150x150.jpg",150,150,true],"medium":["https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/wp-content\/uploads\/margot-1-300x137.jpg",300,137,true],"medium_large":["https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/wp-content\/uploads\/margot-1-768x350.jpg",768,350,true],"large":["https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/wp-content\/uploads\/margot-1.jpg",960,438,false],"1536x1536":["https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/wp-content\/uploads\/margot-1.jpg",960,438,false],"2048x2048":["https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/wp-content\/uploads\/margot-1.jpg",960,438,false]},"uagb_author_info":{"display_name":"vabadusegalerii","author_link":"https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/?author=1"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Olete v\u00e4ga oodatud Margot Kase ja Britta Benno vestlusele Vabaduse galeriis neljap\u00e4eval, 3. oktoobril algusega kell 16.30. K\u00f5ne alla tuleb liikumine ja selle edasiandmise v\u00f5imalused kunstis, aga ka joonistuse t\u00e4hendus ja roll praeguses kunstis. Vestlus toimib Margot Kase n\u00e4ituse \u201cRajad\u201d raames. N\u00e4itust saab vaadata kuni 9. X. \u201cRajad\u201d ei ole Margot Kasel esimene liikumist k\u00e4sitlev…","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2398","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2398"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2398\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/2840"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2398"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2398"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2398"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}