{"id":2691,"date":"2023-01-09T19:43:27","date_gmt":"2023-01-09T17:43:27","guid":{"rendered":"https:\/\/test.raplakunst.eu\/?p=2691"},"modified":"2023-06-08T16:42:00","modified_gmt":"2023-06-08T13:42:00","slug":"tonis-paberit","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/?p=2691","title":{"rendered":"T\u00f5nis Paberit. Maria II<h3><span class='sec'>15.01\u20133.02.2021<\/span><\/h3>"},"content":{"rendered":"<p><strong>Olete oodatud T\u00f5nis Paberiti n\u00e4itusele \u201eMaria II\u201c Vabaduse galeriis. N\u00e4itus on avatud kuni 10. veebruarini.<\/strong><\/p>\n<p>T\u00f5nis Paberit on Tartu kunstnik, nii m\u00f5neski m\u00f5ttes \u00fclikoolilinna ja ka kunagise Pallase vaimsuse kandja. Ta omandas kunstihariduse k\u00fcll Tallinna kunstiakadeemias (tollane Eesti Riiklik Kunstiinstituut), aasta enne kunstiinstituuti astumist, aastatel 1971.-1972 \u00f5ppis Paberit Tartu \u00fclikoolis ps\u00fchholoogiat. Kuid juba varemgi oli ta nii-\u00f6elda Tartu kultuuri sees, sest Elva keskkoolis \u00f5petasid luuletaja Ain Kaalep ja kirjandusteadlane Karl Muru. T\u00f5nis Paberiti onu oli Tartu skulptor Juhan Paberit. T\u00f5nis Paberit \u00f5petab skulptuuri Tartu k\u00f5rgemas kunstikoolis Pallas, aga ta on andnud oma teadmisi edasi ka Tartu \u00fclikooli maaliosakonnas ja Konrad M\u00e4e nimelises maalistuudios.<\/p>\n<p>T\u00f5nis Paberiti loomingulise eluk\u00e4igu v\u00f5ib laias laastus kaheks jagada: esinemine n\u00e4itustel ja avaliku ruumi teosed. Oma t\u00f6id hakkas ta n\u00e4itustel eksponeerima juba kunstiinstituudi \u00f5pingutel ajal 1976. aastal ning kokku on ta v\u00f5tnud osa enam kui 60 n\u00e4itusest, nende seas on tal olnud k\u00fcmmekond isikuv\u00e4ljapanekut. T\u00f5siasi, et enamik avalikke esinemisi on tal olnud Tartus, kuigi ta on n\u00e4idanud oma t\u00f6id ka Soomes ja Hispaanias, ei tee teda ega ka tema kunsti v\u00e4iksemaks, v\u00e4hem t\u00e4htsaks. T\u00f5nis Paberit on j\u00e4\u00e4nud truuks oma loomingulisele kreedole \u2013 suhtuda k\u00f5igesse lugupidavalt, kuid v\u00f5tta ette ainult sellised t\u00f6\u00f6d (ka tellimused), mis talle t\u00f5esti huvi pakuvad, ning l\u00e4htuda eelk\u00f5ige vormikultuurist. Kunstiteose alus on selle vormik\u00e4sitlus, \u00f5ige materjali valik ja modelleerimisoskus. Ehk ta on j\u00e4\u00e4nud truuks traditsioonilisele l\u00e4henemisele. 1980ndatest on T\u00f5nis Paberit portreeskulptuuri k\u00f5rval tegutsenud ka installatsiooni vallas.<\/p>\n<p>Vabaduse galerii n\u00e4itus \u201eMaria II\u201c on saanud pealkirja v\u00e4ljapaneku keskse teose, vanadest palkidest koosneva kineetilise installatsiooni j\u00e4rgi. Installatsioon oli esimest korda v\u00e4ljas kunstniku isikun\u00e4itusel Tartu Kunstimaja Monumentaalgaleriis 2015. aastal. Tollane v\u00e4ljapanek oli p\u00fchendatud Liivimaa Maarjamaaks nimetamise 800. aastap\u00e4evale. Installatsioonis \u201eMaria II\u201c on kunstnik kasutanud k\u00fcll sama materjali \u2013 Ruhnu saarelt leitud vana puulaeva j\u00e4\u00e4nuseid \u2013, kuid nii ruumi m\u00f5\u00f5tmed (eelk\u00f5ige k\u00f5rgus) ja eelk\u00f5ige installatsiooniga koos eksponeeritud teosed \u2013 Tartu n\u00e4itus oli kahasse Andrus Peegliga ja Monumentaalgalerii seinu kattis Peegli kunst \u2013, on pannud ruumitundliku installatsiooni sootuks teistsugusesse konteksti. Kuigi installatsiooni insenertehnilise osa tegi siis ja on teinud ka Vabaduse galeriis Mihkel Joala, on liikumisele reageeriv nii-\u00f6elda lainetuse r\u00fctm teine, Tallinnas on see veidi kiirem.<\/p>\n<p>T\u00f5nis Paberiti teoseid, ise\u00e4ranis tema installatsioone iseloomustab nende avatus ehk need pakuvad v\u00e4gagi erinevat l\u00e4henemis- ja t\u00f5lgendamisv\u00f5imalust. Assotsiatsioonide rohkus on midagi, mis on ka kunstnikule endale v\u00e4ga t\u00e4htis. Nii v\u00f5ib ka Vabaduse galerii v\u00e4ljapanekut tinglikult \u00fchendada just assotsiatiivselt. T\u00fctarlapse profiil (\u201cAndrea\u201c) tuletas autorile meelde Leonardo da Vinci \u201eMaarja kuulutamise\u201c maali ingli profiili. Kuigi kunstnikul puudub teave, siis miks ei v\u00f5inud Ruhnust leitud laeva nimigi olla Maria. \u201eMaria II\u201c l\u00f5petavad kolm Indrek Hirve portreed. Indrek Hirv oli \u00fcks tollase Tartu kunstnike matkaseltskonna liikmetest, kes ei raatsinud laevavraki k\u00f5nekaid fragmente rannale tuulte ja mere k\u00fc\u00fcsi j\u00e4tta. Siis oli Indrek Hirv 10-aastane, \u00fclej\u00e4\u00e4nud seltskond aga ennast juba t\u00f5estanud kunstnikud, Indreku ema Helgi Hirve s\u00f5brad. N\u00fc\u00fcd tunneb Eesti kultuuriavalikkus Indrek Hirve rohkemgi luuletaja ja Tartu kultuuri asjatundliku kommenteerijana, m\u00e4lu kandjana. Indrek Hirve portreed on tehtud turbast ja mullast, mis maal\u00e4hedaste materjalidena ei taha alluda kunstniku tahtele, vaid nende kuju s\u00f5ltub eelk\u00f5ige inimese suvast s\u00f5ltumatutest teguritest. V\u00f5ib ka \u00f6elda, et on inimesest suuremad. Turbast ja mullast portreed on kunagi pronksi valatud portree kordus.<\/p>\n<p>Ka Heldur Viires kuulub samasse Tartu kunstnike ringkonda, kuhu kuulusid L\u00fc\u00fcdi Vallim\u00e4e-Mark ja Helgi Hirv, loomingulise kreedo m\u00f5ttes ka Mari R\u00e4\u00e4k ja Lagle Israel.<br \/>\n\u201eMaria II\u201c v\u00f5ib vaadata nii T\u00f5nis Paberiti enda, aga ka tema kujunemist soodustanud ja siiani inspireerivate loojate loomingulise kreedona. Metafoorina korduse muutumisele, igavesele ringk\u00e4igule.<\/p>\n<p>Reet Varblane<\/p>\n<p>Galeriid toetavad Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Liviko AS, eriline t\u00e4nu Mihkel Joalale, Rein Maantoale ja Tartu K\u00f5rgemale Kunstikoolile Pallas.<\/p>\n<p>Lisainfo:<br \/>\nReet Varblane<br \/>\nGalerist<br \/>\nTel: +372 5565 5014<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Olete oodatud T\u00f5nis Paberiti n\u00e4itusele \u201eMaria II\u201c Vabaduse galeriis. N\u00e4itus on avatud kuni 10. veebruarini. T\u00f5nis Paberit on Tartu kunstnik, nii m\u00f5neski m\u00f5ttes \u00fclikoolilinna ja ka kunagise Pallase vaimsuse kandja. Ta omandas kunstihariduse k\u00fcll Tallinna kunstiakadeemias (tollane Eesti Riiklik Kunstiinstituut), aasta enne kunstiinstituuti astumist, aastatel 1971.-1972 \u00f5ppis Paberit Tartu \u00fclikoolis ps\u00fchholoogiat. Kuid juba varemgi oli [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":3912,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[28],"tags":[],"class_list":["post-2691","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-28"],"uagb_featured_image_src":{"full":["https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/wp-content\/uploads\/hall.jpg",1200,797,false],"thumbnail":["https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/wp-content\/uploads\/hall-150x150.jpg",150,150,true],"medium":["https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/wp-content\/uploads\/hall-300x199.jpg",300,199,true],"medium_large":["https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/wp-content\/uploads\/hall-768x510.jpg",768,510,true],"large":["https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/wp-content\/uploads\/hall-1024x680.jpg",1024,680,true],"1536x1536":["https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/wp-content\/uploads\/hall.jpg",1200,797,false],"2048x2048":["https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/wp-content\/uploads\/hall.jpg",1200,797,false]},"uagb_author_info":{"display_name":"vabadusegalerii","author_link":"https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/?author=1"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Olete oodatud T\u00f5nis Paberiti n\u00e4itusele \u201eMaria II\u201c Vabaduse galeriis. N\u00e4itus on avatud kuni 10. veebruarini. T\u00f5nis Paberit on Tartu kunstnik, nii m\u00f5neski m\u00f5ttes \u00fclikoolilinna ja ka kunagise Pallase vaimsuse kandja. Ta omandas kunstihariduse k\u00fcll Tallinna kunstiakadeemias (tollane Eesti Riiklik Kunstiinstituut), aasta enne kunstiinstituuti astumist, aastatel 1971.-1972 \u00f5ppis Paberit Tartu \u00fclikoolis ps\u00fchholoogiat. Kuid juba varemgi oli&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2691","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2691"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2691\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4235,"href":"https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2691\/revisions\/4235"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/3912"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2691"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2691"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/galerii.eaa.ee\/vabaduse\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2691"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}