Tenno Pent Sooster. Ajaloo võltsimine.
Tenno Pent Sooster (1957) sündis, kasvas ja omandas kunstihariduse Moskvas. Ta õppis kinomatograafia instituudis animatsiooni. 1990ndate algusest elab ja töötab Iisraelis Tel Avivis. Kuid ta on läbi elu olnud seotud Eestiga, lapsepõlve suved möödusid vanaema või tädi juures Eestis, eesti keel on tal siiani suus. Kunstnik Ülo Soosteri (1924-1970) pojana poleks teisiti olnudki võimalik. Ülo Sooster asus pärast vangilaagrist naasmist elama Moskvasse – ta oli abiellunud moskvalannast juuditari Liidia Soosteriga ja muutunud kunstielus ei olnud Soosteril enam Tallinnas kohta -, kuid tema roll oli Eesti avangardistliku kunstimõtte arendamisel 1960ndatel äärmiselt märkmisväärne.
Tenno Pent Soosteri kunstnikuelu on praegugi suuresti seotud Iisraeliga. Kuid mitmed olulised isikunäitused on tal olnud just Eestis (Tartu kunstimuuseumis, Hiiumaa muuseumis, Põltsamaa pARTi galeriis). Ta on mänginud ka aktiivset osa oma isa Ülo Soosteri loomingu tutvustamisel ja tõlgendamisel, nagu see oli paar aastat tagasi Vaala galeriis. Vaala näitusel oli Tenno Pendil kahetine, kuraatori ja kunstniku roll – seda nii isa vangilaagris tehtud joonistuste esitajana-tõlgendajana, aga ka enda digitrükkidega dialoogi tekitajana. Vaala näitusel tuli väga hästi esile Tenno Pent Soosteri kõrvaltvaataja, analüüsija positsioon, huvi ajaloo vastu. Tenno Pent Soosteri ajaloohuvist ei saa rääkida mitte niivõrd faktide kogumise või ka üldistuste loomise, vaid just ajaloolise massikultuuri representatsiooni mõttes. Vaala galeriis olid väljas ka mõned praegu Vabaduse galeriis eksponeeritud tööd. Toona küll rohkem aktsentidena Ülo Soosteri vangilaagri joonistuste ja tema enda loodusteaduslike piltide arenduste kõrval ja sees.
Vabaduse galerii “Ajaloo võltsimist” võiks teisiti nimetada ka “Meeste mängudeks” näituse ühe märgilisema, teemasse sisse juhatava töö järgi. Tenno Pent Soosteri “meeste mängud” hõlmavad eelkõige sportlikke harrastusi, kuid tema segatehnikas tööd ei ole praegusaja spordi või sportliku tegevuse kajastus või isegi mitte tõlgendus. Tenno Pent Soosteri huviobjekt on ka sporditemaatika juures jäänud selle kui kõige massilisema, populaarsema inimtegevuse valdkonna pildiline kujutamine, sellega kaasnenud manipulatsioon ja tõesuse küsimus.
Tenno Pent Sooster on võtnud ajaloolise, eelkõige XIX sajandi trükigravüüri, sest just siis hakkas levima kõikvõimalik sportlik tegevus, algul masside lõbustajana (tsirkus), hiljem järjest enam masse kaasahaarajana (spordiseltsid, pallimängu meeskonnad), modernse, tervisliku eluviisi propageerijana, ja käinud sellega arvutis üsna vabalt ringi (muutnud kompositsiooni, toonud juurde tegelasi). Pildilise kujutise juures on säilitatud XIX sajandi massikultuuri väljanägemine, mis vähemalt praeguses kontekstis mõjub sageli pilapildina, naerutajana. Nii mõnigi tollal süütu lõbustusena toiminud etteaste (siiami kaksikute või lilliputtide näitamine tsirkuses) mõjub aga praegu lausa inimväärikuse alandamisena (“Shoti vigaste laste tsirkuse” sari).
Kunstniku oma panus, esitatu nihestatus tõstatab nii ajaloolise tõe (Kas ja kuidas sai esimese dopingukontrolli juures viibida Winston Churchill? Miks on treener kahtlaselt Hitleri nägu?) kui ka eetiliste väärtuste küsimusi (Kas tõesti läksid shotlased nii kaugele, et näitasid haigeid lapsi tsirkuses?).
Kunstniku kõige viimastesse töödesse on lisandunud XIX sajandi massikultuuri, pilapaildilise tasandi kõrval otsesene viide euroopalike väärtuste varasalvega ehk siis piibli või antiik-kreeka mütoloogiaga. See aga tekitab uusi, praeguses situatsioonis vägagi aktuaalseid küsimusi. Mida tähendab Euroopa röövimine praeguses terrorismiohu kontekstis? Või kes on kapteni, capitano maski taga XXI sajandi teise kümnendi keskpaigas?
Vabaduse galeriis ei ole Sooster piirdunud kahemõõtmelise kunsti, pildilise kujutisega, vaid on sellele lisanud installatiivse tasandi. Mis omakorda toob ajalt ja kohalt võõra kujutise just meie konteksti (nõukogudeaegsed klaasist piimapudelid, 1930ndate puitehitise lauad). Suured kahemõõtmelised tööd on esitatud pilttapeedina.
Tenno Pent Sooster ei ole moralist, kaugel sellest. Kuid tema animafilmilike paroodiate, pilttapeedina eksponeeritud nii-öelda vanaaegsetesse kujutistesse on põimitud tõsine sõnum.
Reet Varblane
Kajastusi: https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/ajaloo-voltsimine-mis-see-on/