Evald Okase näitus “Taastulek” Vabaduse galeriis 07.01.- 26.01.2008
Näitus “Taastulek” on tõepoolest vana kuninga naasmine oma valdkonda. Eksponeeritud on 2007 kevadtalvel haiglas ning suvel, sügisel ja talvel peamiselt Merivälja pansionaadis valminud autoportreed, aktid ja ajuti nägemuslikud kompositsioonid. Akvarelliga ilmestatud tušijoonistused kujutavad autori enda erinevaid emotsionaalseid seisundeid eesti kunsti kontekstis haruldaselt ekspressiivsel ja avameelsel moel. Koos protesti, kurbust või eneseirooniat väljendavate autoportreedega ilmuvad lehtedele modellid ja äratuntavad fragmendid vanameistri arvuka loomingu tagasivaatena. Ent osa neist lehtedest on kui dokumendid meeldejäävatest päevadest, headest ja vähem headest aastal 2007. Evald Okase muuseumi õuel tegutseb klaasiahju juures ilmselt üks tütardest, Kai Koppel, ülejäänud figuure võib kunstniku autoportree taga vaid aimata.
Kui kunstnik kevadel Merivälja pansionaati saabus, tantsisid sealsed asukad parajasti saalis, kus täna on seintel Evald Okase graafika. Nad on lehel kergelt skitseeritud kunstniku elumaailma ühe kindla osa kaastegelastena. Ühel lehel võime tähe lepanu teritades leida meistri kaelas rippuvalt võtmehoidjalt numbreid, mil on Okase praeguses elus oluline tähendus. Tema pansionaadi tuba on korraldatud ateljeeolustikuna, selle aasta töökeskkonnana, kus galeriis olevad joonistused ongi valminud.
Kuid kõige kummastavamad on linnud. Pansionaadi aknalauale ilmunud linnud kinnitavat lubadust igavesest taastulekust. Kõigist konvensioonidest vaba vaimsus, jäljendamatu graafiline meisterlikkus ja ülim elujanu neil piltidel on hämmastavad ja tõeliselt mõjuvad. Eesti kunstis on raske neid joonistusi millegagi võrrelda. Vahest ehk Wiiralti lehtedega. Või maailmast – hiliseas Picasso joonistustega.
Juta Kivimäe. Eesti Ekspress. 21.01. 2008
