Silvi Väljal. Minu maailm


28.01-16.02.2008

Oma 80 aasta juubelit tähistab Silvi Väljal näitusega, mis koosneb mullu suvel valminud pastellmaalidest. Need kujutavad hiiepuid ja ohvrikive, pihlakaid ja kadakaid, oksi ning juuri – ühesõnaga, Suurt Loodust fragmentides. Seda žanrit tugevalt joonistuslikus ­pastelltehnikas on kunstnik viljelenud pikka aega. Näib, et viimased aastad on talle omasesse laadi toonud suuremat puhangulisust, voogavust, ekspressiivsust ja maalilisust. Seda muljet süvendab mõni tema uuematest raamatukujundustest. Näitus mõjub küll tervikliku ansamblina, aga seegi on fragment loomingust, mis on kestnud üle poolsajandi ja hõlmab erinevaid, omavahel tihedalt seotud alasid: joonistus, pastellmaal, va­bagraafika, eksliibris, illustratsioon, animatsioon. Jalutasin Nukitsasse, et vaadata Väljali kujundatud lasteraamatuid. Leidsin üsna uusi, mis ­annavad tunnistust kunstniku jätkuvast vormisolekust – Jaak Kõdari “Kriimureinulised lood” I–III (2006–2007), Ira Lemberi “Pikk isa” (2007) –, ja hulga häid vanu tuttavaid.

Mai Levin. Eesti Ekspress, 08.02. 2008

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69161527/silvi-valjal-tana-ja-labi-aastakumnete