Lehviva habemega õpetlane tantsimas väikese punapäise tüdrukuga tardunud ajapangal. Vist Nikolai Roerich. Punapäine hämmastunud ilmega Madonna, rinnad kui viinamarjakobarad, tõuseb lendu erootilises unenäos. Pahaendeline porgandivarrele klammerdunud puruvanake, kõvakübar peas, ümbritseb end inimnägudest kojaga. Laps astub ohtlikult murduval jääl tikriks maskeerunud klouniga. Kusagil Gangese kaldal lõigatakse rituaalselt juukseid ja samas püha puu all kujustava eraku silmade all randuvad üksmeeles igasuguste religioonide laevad. Miks mitte mõista ristipuule naelutatud meest? Segi on banaalne ja ülev, hetkeväärtusega ja ajatu. Vene maalide sõnum on küll enamasti ajatu ja inimlikult mõistetav. Kristliku sümboolika ja idamaiste kultuuride tuntud ikonograafilised märgid ühinevad sujuvalt autori enda ikonograafiliste kinniskujunditega. Sarnaselt vanade maalijatega on ka Einar Vene kujutanud oma sündmuste kulissidena omaenese kodulinna ja soovi korral äratuntavaid Eesti tuntud maastikupilte. Mitmetel oma maalidel on autor aastaid kujutanud Pirita kloostri ajaloolist fassaadi ja Pirita jõge, kunstniku lapsepõlvega seotud paiku, mis keerukais assotsiatiivsetes protsessides on ilmunud maalidele väga oluliste, ent tähendusi muutvate märkidena. Tema maalidega seoses on sageli rõhutatud sürrealismi kandepinda. Unenäolise tegelikkuse illusioon ongi neil maalidel parasjagu absurdne, sugestiivne ja valdav. Kujunditesse süvenedes võib Einar Vene maalidelt leida ka naljakaid seiku, mille tegelik tähendus on teada ilmselt vaid maalijale enesele.
Juta Kivimäe
