Aime Kuulbusch eksponeerib oma juubelinäitusel viimasel kümnendil valminud kolmemõõtmelisi objekte, reljeefe ja figuure. Erinevates materjalides teostatud kammerlikud kompositsioonid mõjuvad meisterliku vormi ja tugeva esteetilise taotlusega ajatute mõtisklustena skulptoritöö traditsioonilistest väärtustest. Ta astus Eesti kunstiellu 1971. aastate algul koos mitme teise andeka noore naisskulptoriga nagu Ellen Kolk, Hille Palm, Mare Mikof jt. Noorte naisskulptorite taotlustega seoses võib rääkida estetismi taasväärtustamisest skulptuuris. Väljapeetud vormi ning meisterliku pinnatöötlusega figuurid ja portreed haakusid 1970ndate algusaja uue põlvkonna esteetikaga. Aime Kuulbuschi 1970. aastail loodud portreid noortest intellektuaalidest nagu Juhan Viiding, Malle Leis, Tiit Pääsuke jt võib vaadelda kui koondportreed kogu tollasest nõukogulikule re˛iimile vastanduvast loomingulise intelligentsi põlvkonnast. 1980. aastail kujunes temast üks viljakamaid monumentaalkunstnikke. Tema loodud on monumendid rahvuslikele heliloojatele nagu Mart Saar, Peeter Süda, Rudolf Tobias ja Eino Eller. Tallinna Tehnikaülikooli tellimusel on valminud mitmed mälestussambad TTÜ professoritele. Enamus 1970. – 1980. aastail loodud portreeskulptuure ja portreeliselt lahendatud kultuuri- ja haridustegelaste mälestusambad on lahendatud lähtuvalt 1970. aastate portreeskulptuuris väljakujunenud esteetilistest kaanonitest
Juta Kivimäe