Maale 1960. aastaist kuni tänapäevani välja ühendab keskendumine konkreetsele loodusmotiivile, enamasti kadakasele Lohusalu suvituskohale ja tõepoolest just nimelt kadakatele, aga ka Saaremaa loodusele. Hukkunud kadakate eepiline ja nukker lugu ongi pärit Lohusalu kiviranna kadakavälult. Otse üle lahe paistab seal omaaegne Paldiski sõjaväepolügoon, kus veel paar aastakümmet tagasi tiirutasid liival sõjaväemasinad. Siis lahkusid nõukogude väed lõpuks ka Eestist ent midagi nagu oleks tulnud üle lahe kunstniku armastatud kadakaväljale ja kadakad, keda Leili Muuga on aastaid kujutanud kui isiksusi, hukkusid. Leili Muuga on valinud sellele näitusele maalid „Kadaka hing“, „Kadaka perekond“ end ka veel sel aastal maalitud portree sõber Albertist, julgest kajakast, kes käib Kunstihoone ateljeede aknail küpsiseid maiustamas. Rikkalik valik pühendumusega maalitud loodusvaateid loovad väikesest galeriist otsekui panteoni küpses eas kunstniku looduslähedasele maailmatunnetusele.
Juta Kivimäe