Anu Hint. Puude puudutus

12.11–1.12.2021

Olete oodatud Anu Hindi näitusele „Puude puudutus“ Vabaduse galeriis alates 12. novembrist. Näitus on avatud 12.11–01.12.2021.

Moekunstnik ja moekunsti innukas tutvustaja Anu Hint tuleb seekord avalikkuse ette maalidega, mida täiendab ka T-särkide kollektsioon.

Minu Vabaduse galerii näitus koosneb 12-st maalist, millel loodus – puud ja Euroopa kristlik sümboolika ühinevad vaimses ilmaruumis. Maalidel on kasutatud ikoonide taustamotiive ja jumaliku valguse maist peegeldust sümboliseerivaid kuldseid-hõbedasi aktsente. Näitust täiendab T-särkide kollektsioon, millele on trükitud samade maalide moe-kunsti võtmes teisikud.
Maalinäituse idee ja vorm said viimistluse, kui olin viimasel koroona-talvel Itaalias. Ainsaks meelelahutuseks oli matkamine, nii õnnestus Firenze lähiümbruse küngastel avastada aastatuhandeid vanad teedevõrgustikud, mida kaunistasid nii vanad väärikad puud kui väikesed altarid. Puutüvede loomulik ebakorrapära ja okste dekoratiivne dünaamika mõjusid nii pühalikena, et tekkis mõte ühendada kaks võimsat jõudu. Puutüvesid hoolega jälgides võis näha neil kristliku sümboolika detaile, vahel asetses vana puutüve sees Neitsi Maarja pilt.

Kuivanud puud maalidel kannavad sõnumit kõige kadumisest,
nad on mälestus elust, mälestus keskkonnast, mis toimis tänu tervele keskkonnale.
Kuid puude ja taimede hukk pole lõplik, kändude all on juured, milles
tuksub endiselt elu oodates uut ringkäiku- ülestõusmist.
Puud on justkui jumalikud olendid,
mis eksisteerivad ilma kopsude, selgroo ning
mõistuseta ning suudavad end taasluua isegi siis, kui enamus nende
maisest olekust on hävinud vastupidiselt hääbuvatele inimkehadele.

Itaalias kogesin, kuidas esteetilisse maastikuvaatesse kinnitunud kultuurimälu aitab inimestel mõista traditsioonide olulisust ja võimaldab aru saada sellest, kes ollakse ja kuhu liigutakse.
Inimkonnal on viimane aeg aru saada, et loodusest võimsamat jumalat pole olemas. Kes aitab meid siis, kui pole enam puhast vett ega värsket õhku? Oleme ennast paigutanud liigina keskkonnast väljapoole. Siiamaani ei saada aru, et suurim keskkonnaprobleem on inimene ise. Ristiusk inimest ei pidurda, kuid looduse au sisse tõstmine võiks päästa nii meid kui meie planeedi. Peaksime ehk pöörduma taaskord animistlike usundite poole.

Anu Hint

Galeriid toetavad Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Liviko AS.

Lisainfo:
Reet Varblane
Tel: +372 5565 5014