Olete oodatud Liina Kalviku näitusele „Vabadus Vabaduses“ Vabaduse galeriis. Näitus on avatud kuni 27.12.2021.
„Vabadus Vabaduses“ on Liina Kalviku kümnes isikunäitus, kolmas Vabaduse galeriis.
Kalvik omandas kunstihariduse Tallinna Kopli kunstikoolis ja kunstiakadeemias maalikunsti alal. Ta lõpetas kunstiakadeemia 1996. aastal, tema maalid olid aga väljas juba 1993. aastal noorte kunstnike tööde näitusel “Müra”. 1990ndate algus oli Eesti kunstis mitte ainult uuenemise, vaid lausa paradigmaatiliste muutuste aeg. Liina Kalvikut ei puudutanud suunamuutused siis, ega puuduta ka praegu. Ta on sündinud maalikunstnik, kelle väljendusvahend on värv ning kui otsida talle Eesti kunstis lähedasi loojaid, siis võiks nimetada Silvia Jõgeveri või Peeter Mudistit.
Liina Kalviku iseloomustamiseks sobivad väga hästi Jõgeveri praegusel ajal veidi pateetiliselt mõjuvad sõnad, et ta ei maali mitte ainult pintsli, vaid eelkõige südamega. Maalimine ei ole ka Liina Kalvikule töö, vaid elu. Liina Kalviku elu ongi maalimine. Kalviku maale võib vaadata autobiograafiliste jutustustena ja seetõttu rääkida nendest realistlikus võtmes. Liina Kalvik maalib väga ausalt ja isegi praeguses ajas veidi kohmetuks tegevalt otsekoheselt kõigest sellest, mis toimub tema ümber (ja temaga). Aga ta ei ole dokumentalist, tema elu ja eelkõige tähelepanekud jõuavad vaatajani fragmentidena, neis on mälule omast mineviku ja oleviku, tegelikkuse ja ettekujutusliku segunemist. Seetõttu polegi vaatajale tähtis, kas ekspressiivselt, sageli paari pintslitõmbe või värvilaiguga edasi antud kujutise taga on just see või teine konkreetne isik või juhtum. Tähtis on vihjetest tiine, isegi kummastav atmosfäär, mis vastuvõtjas vallandab assotsiatsioonide (ja konnotatsioonide) rea. Liina Kalvik on läbi ja lõhki kolorist, kes mängib eelkõige pooltoonide ja nüanssidega. Ta saab väga hästi läbi ka sõnadeta, sest värvist ja stiliseeritud kujutisest tekkinud kujund räägib enda eest. Kuid ta ei välista sõna, tema teoste pealkirjad (nagu näiteks „Põdramaja rohuvõtu järjekord“, „Arst märtsijänestega“, „Peapesu“, „Kahe psühhiaatri poksimatš“) mitte ainult ei anna vaatajale võtme, mille abil kujund avada, vaid osutavad ka argielu välisele metatasandile (põdramaja mitte ainult kui lastelaulust tuttav paik, vaid ka see, mida rahvasuu on aegade jooksul sinna lisanud; märtsijänes kui imedemaa Alice’i üks veidratest kaaslastest, peapesu kui pea pesemine, aga ka pahandamine ja seetõttu maailma või ka iseendaga kimbatusse sattumine). Sellest adub autori kõrvaltpilku ja isegi eneseirooniat, ka siis kui ta seda ise ei tunnista.
Praeguse näituse kõik maalid on valminud kas sel või eelmisel aastal. Ka temaatika võib paari erandiga kaheks jagada: Lasnamäe ja psühhiaatritega seotud maailm. Lasnamäe ei ole Liina Kalvikule uurimuslik koht, see on paik, kus tema elu kulgeb ja millega ta püüab, nii hästi kui oskab, rahu sõlmida. Tema Pegasus ei vastandu ei viltuvajunud Lasnamäe tornidele ega ka tillukesele maamajale, ta ei ole anonüümsele mittepaigale vastanduv vabaduse sümbol, ta lihtsalt on seal ja püüab sellega leppida. Ka psühhiaatriamaailmas ei ole midagi hirmutavat või kaastundele ärgitavat, pigem on selles absurdile ja mustale huumorile omast ambivalentsi. Kui kunstniku mõned kujundid võivadki mõjuda liiga kummaliste, isegi õõvastavatena, siis ei ole tema maailm ei negatiivne ega ka depressiivne. See on tema maailm. Kui mõelda kahe viimase aasta, pandeemia ja sellega seonduva atmosfääri peale, siis toimib Liina Kalviku maailm selle vägagi mõistuspärase metafoorina.
Liina Kalviku eelmine, teine Vabaduse galerii näitus kandis pealkirja „Taas Vabaduses“, mida võis mõista kui teist näitust selles galeriis, aga ka kui vabadusse jõudmist. Seekordne „Vabadus Vabaduses“ mitte ainult ei kinnista loomingulise küpsuse, rahunemise, tasakaalu leidmise tunnet, vaid osutab iga looja nii loomulikule vajadusele jagada vaatajaga oma loomingut, oma maailma.
Galeriid toetavad Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Liviko AS.
Lisainfo:
Reet Varblane
Tel: +372 5565 5014