Olete oodatud Tarrvi Laamanni näitusele „Banaani vabariik“ Vabaduse galeriis.
Näitus on avatud 21. 07. – 16. 08. 2023.
Veel kümmekond aastat tagasi eristus Tarrvi Laamanni (1973) kunst ebaeestlasliku värvierksuse ja ekspressiivsusega. Praegune kunstipilt on märksa mitmekesisem ning mitmed noored kunstnikud ei jää Laamannile alla enesestmõistetava erksa värvikäsitlusega. Kuid Tarrvi Laamanni kunstis on palju rohkem kui dekoratiivselt hulljulge lõunamaine koloriit. Tema kunst on kasvanud välja just neist paigust, mis on kunstnikule saanud teiseks koduks, nagu näiteks Jamaica või varem ka India. Kuigi, nagu Tarrvi Laamann on ise öelnud, Jamaical võib kümneid või sadu kordi käia, kuude kaupa elada, kuid päriselt jamaicalaseks tuleb sündida. Nii nagu meil on lood Saaremaa ja saarlaseks sündimisega.
Vabaduse galerii näitus „Banaani vabariik“ga jaguneb kaheks osaks: tänavu valminud „Banaani vabariik“ on eksponeeritud galerii esimeses ja möödunud aastal tehtud „Valaskala“ galerii teises ruumis. Kunstnik alustas kõiki eksponeeritud töid Jamaical ja lõpetas Eestis, sest talle ei ole tähtis mitte ainult esmane impulss, vaid ka see, kuidas Jamaical saadud mulje või kogemus toimib ja mida tähendab Eestis. Kõigi tööde – maalide puhul on kunstnik kasutanud akrüüli kõrval ka digitrükki ja valmiskujundeid.
Terviku, mida tinglikult võib nimetada ka seeriaks, aluseks on sümbolmotiiv: „Banaani vabariigis“ on selleks banaanipuu või lihtsamalt öeldes banaan kui vabaduse sümbol, „Valaskalas“ müütiline mereelukas, kes on tuttav piiblist, kuid keda kohtab ka paljude rahvaste ja kultuuride pärimuses, kasvõi meie „Kalevipojas“. Kuid nii banaanipuu kui ka valaskala ei ilmu vaataja ette mitte ainult suure kultuurilise sümbolina, vaid ka kunstniku kogemuse kaudu. „Valaskala“ ei sisalda ainult müütilise eluka variatsioone, ta võib olla võtnud suurima imetaja, vaala kuju või ka mõne Kariibi mere kala, keda Laamann nägi Jamaica turul.
Iga üksikteos on eraldi pealkirjastatud. „Valaskala“ puhul on kunstnik kasutanud kalade nimetusi, kuid müütilise kala tervikus mõjuvad need poeetiliselt, lausa romantiliselt („Keerukala“, „Armukala“, „Ruudukala“). „Banaani vabariigi“ puhul on Laamann üksikteoste pealkirjades läinud aga lausa analüütilist teed: ta on loetlenud üles banaanipuu viljas kui vabaduse sümbolis sisalduvad kasulikud ained (naatrium, mangaan, raud) või omadused (energiaallikas).
Sümbolmotiivi kõrval korduvad Tarrvi Laamanni teostes kompositsioonide rütmi reguleerivad geomeetrilised elemendid (ruudud, ringid) ja värv – suuremad ja väiksemad erksad punased, kollased, rohelised, sinised laigud.
„Valaskala“ ja „Banaani vabariik“ on piiritletud küll kindla ajaga, kuid need ei ole ei alguse ega lõpu, kindla arvu või järjekorraga piiritletud kooslus. Need, nagu ka Tarrvi Laamanni varasemad teosed on üks suur pusle, mille osiste ümbertõstmisel saab uue terviku. Uus tervik ei ole aga ei parem ega halvem vanast tervikust, sest kõik kokku ongi elu.
Galeriid toetavad Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Liviko AS.
Lisainfo:
Reet Varblane, galerist
Tel: +372 5565 5014
Tarrvi Laamann
Tel: +3725621 0511