Eesti Kunstnike Liidu Vabaduse galeriis avatakse 5. jaanuaril kell 17.00 äsja lahkunud legendaarse akvarellisti Enno Lehise (28. II 1912 – 13. XII 2011) mälestusnäitus. Näitus jääb avatuks 24. jaanuarini.
Veel mõne kuu eest oma 100. juubeliaastale mõelnud Enno Lehis oli üks vanemaid tegutsevaid eesti kunstnikke. Mitmekülgselt andeka isiksusena jõudis ta anda oma panuse nii professionaalses muusikakultuuris kui kunstis. Enno Lehis elas oma kunstnikuelu pretensioonitu kiindumusega oma meediasse, akvarellmaali. Tema maale ümbritses alati laialdane publikumenu. Ent kolleegid ja tema publik meenutavad ka vanameistri muutumatult sõbralikku ja elurõõmsat hoiakut elus. Näitus Vabaduse galeriis on koondanud akvarelle nii Enno Lehise lähedaste kogust kui Eesti Kunstimuuseumist. Tagasivaade tema loomingule ulatub vahetult sõjajärgsetesse aastatesse ning viimased teosed kuuluvad aastasse 2008.
Loksal sündinud nooruki unistus saada muusikuks muutus reaalsuseks seoses sõjaväeteenistusega Eesti Vabariigi armees. Alustanud tegevust Sõjaväeorkestris, õppis ta 1930 – 1934 Tallinna Konservatooriumis trompetimängu. Eesti okupeerimise järel viidi Sõjaväeorkester üle Riiga, sõja algus tähendas aga peatset evakuatsiooni Venemaale, kus 1942 organiseeriti loovisikute brigaadid. Samal aastal jõudis Enno Lehis Jaroslavli ja temast sai ENSV Riiklike Kunstiansamblite orkestrant. Samas alustas ta eesti kunstnike juhendamisel esimesi tõsisemaid katseid kujutava kunsti alal. Naastes Tallinna sai ta tööd Eesti Raadio estraadiorkestris, jäädes sinna trompetistina kahekümneks aastaks, 1964. aastani. Samaaegselt õppis ta aastail 1944-1951 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis maali. Mõningail isikunäitustel on eksponeeritud tema sõjajärgseil aastail viljeldud sõbralikke šarže eesti muusikutest, ent spontaanne ja kiirelt valmiv akvarellmaal vastas Enno Lehise andele ilmselt kõige enam. Alates 1950. aastate keskpaigast esines ta näitustel akvarellmaalidega, tõustes sulava akvarellilaadiga peagi eesti nimekamate akvarellistide esiritta. 1940.-1950. aastate olustikulised linnavaated ja tööstusmaastikud on täna taas vaatamisväärsed oma ajastuomaste detailidega. 1960. aastail domineerib Enno Lehise maalides juba sulavates toonides üldistatud maastikužanr, mis jäigi tema loomingus kõige iseloomulikumaks ja kunstiküpsemaks valdkonnaks.
Tsiteerides ridu järelehüüdest Eesti Kunstnike Liidu auliikmele:
“Enno Lehise vaikne, kuid tarmukas tegutsemine, alati sõbralik ning optimistlik olek, eale vaatamata jätkuv tööind, elav huvi kolleegide loomingu suhtes ja pidev osavõtt kunstielust tõid talle kunstnikkonna üldise lugupidamise. Akvarellimeistri isikunäitused olid kunstisündmused nii laia publiku kui kolleegide jaoks. Seda enam oli oodatud Enno Lehise 100. sünnipäeva tähistav väljapanek järgmise aasta alguses, millest nüüd kujuneb mälestusnäitus”.
Juta Kivimäe
